Volkswagen grupi tehased on peatanud teadmata ajaks CNG autode tarned riikidesse, kus puudub piisav võimekus gaasilekete kontrolliks. Møller Baltic Import andis BNSi vahendusel teada, et on peatanud surugaasil sõitvate autode müügi kogu Baltikumis.
Volkswagenite ja Audide edasimüügiga tegelev Møller Baltic Import on kogu Baltikumis peatanud surugaasiga sõitvate autode müügi, sest autode ülevaatuspunktid ei ole võimelised tegema nõuetele vastavat gaasiballoonide kontrolli, teatas BNS.
Škoda maaletooja annab aga teada, et neil pole praegu plaanis surugaasil töötavate autode müüki peatada. Kõikides müügiesindustes on autod väljas, klientidele antakse täpne info autode hooldamiste kohta ning teenindustes vaadatakse autosid korraliselt üle.
2016. aastast alates on teada paar juhtumit, kus VAG grupi surugaasil töötav auto on tankimisel plahvatanud. Üks traagiline õnnetus, milles hukkus 1 ja sai viga veel 3 inimest juhtus 2017. aasta aprillis Rio de Janeiro gaasitanklas. Tankimise ajal lendas tükkideks VW SpaceFox.
Tehnoülevaatuspunktid ei ole valmis kontrollima gaasiballoonide korrasolekut. Teostatakse auto tavapärane kontroll ent CNG autode eripärade hindamiseks puuduvad vahendid. Surugaasiauto omanikul on võimalus balloonide vastavust nõuetele kontrollida volitatud autoteeninduses.
Kogenud CNG-autode hooldaja nendib, et tehases paigaldatud seadmega auto plahvatamine on väga ebatõenäoline. Kui aga paranoia peale tuleb, võiks teenindusse aja panna, kõik vajalik vigade ja lekete hindamiseks on neis olemas.
Volkswagen Grupp on suurim surugaasiga liikuvate sõidukite tarnija Eestis. Moodsa gaasiseadmega sõidava nii VW, Škoda kui ka Audi märki kandvad autod. Müüdumad mudelid on Volkswagen Golf ja Škoda Octavia.
Põhjus surugaasi eelistamiseks on lihtne: saja kilomeetri läbimiseks kulub ökomatel juhtidel vaid 3-4kg gaasi. Rahasse ümber arvutatuna on CNG autoga sõitmine kordi odavam kui tavamootoriga autoga kulgemine.
CNG Škodad ja Golfid on Tallinna linnapildis tavalised, neid on soetanud mitmed taksofirmad. Ka Taxify “rohesabad” sõidavad surugaasiga.
MIS ON CNG EHK SURUGAAS?
CNG (compressed natural gas) on kokkusurutud maagaas, mida kasutatakse kütusena sõidukites. Surugaasiga sõites kulub 100 km läbimiseks ca 3 eurot, bensiiniga on kulu ca 6,5 eurot 100 km kohta.
Surugaasi CO₂ emissioon on ca 25% väiksem kui bensiinil. Selle täielikul põlemisel jääb järele vaid süsihappegaas ja veeaur.
CNG-auto on oma olemuselt hübriid ehk kasutada saab nii surugaasi kui bensiini. Autodel on nii gaasimahuti kui ka väike bensiinipaak mõlemad.
Tanklate võrk laieneb. Eesti Gaasi surugaasitanklad asuvad täna Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus (vaata kaarti) ning võrk on laienemas üle Eesti. Ka teised firmad on alustanud gaasitanklate rajamist. EL on liikmesriikidele sätestatud nõude katta aastaks 2025 ELi põhiteede võrk surugaasitanklatega minimaalselt iga 150 km järel.
Tankimine on lihtne, puhas ja ohutu. Surugaasi saavad Eestis tankida nii sõiduautod (väiksem püstol), kui ka veoautod (suurem püstol). Loe rohkem siit
Loe pikemalt CNG autode müügi peatamise kohta ERR uudisteportaalist.