Automaatne hädaabi teavitussüsteem eCall võttis 2018. aastal Eestist vastu 129 hädaabikõnet. Reageeriti kolmele sündmusele. Ehkki eCall on kohustuslik, on automüüjate teadmised kesised. Andmekaitse Inspektsiooni uuring toob välja kitsaskohad.
2017. aasta 1. oktoobrist alates peava kõik uued sõiduautod olema varustatud automaatse hädaabiteavituse süsteemiga eCall, mis õnnetuse korral suudab ühendust võtta hädaabinumbriga 112 ja edastada sõiduki asukoha. Tarbesõidukitele kehtib nõue alates 31. märtsist 2018.
eCall on eriti abiks juhtudel, kui inimesed autos on kontaktivõimetud, õues on pime, teeolud on rasked või on auto sattunud õnnetusse väheasustatud alal. Uudne süsteem võimaldab juhtunust kiiresti teavitada ja sellele reageerida ning säästa seeläbi inimelusid.
KOLM JUHTUMIT, KOLM VOLKSWAGENIT
Krõõt Kaldma, Häirekeskuse planeerimisgrupi ekspert tõdeb, et möödunud aastal aitas eCall vähemalt kolmel korral inimeste turvalisuse garanteerida, õnneks kellegi elu suures ohus ei olnud:
“2018. aastal jõudis Häirekeskuseni 129 eCall kõnet. Reaalseid sündmusi, mis vajasid reageerimist, oli kolm korda. Seega hetkel ei saa öelda, et eCall lahendus oleks veel kellegi elu päästnud, kuid on inimesi kindlasti abistanud vähemalt neil kolmel juhul.”
Kaldma ütleb, et kõik kolm hädaabikõnet tulid Volkswageni sõidukitest: “Esimene eCall kõne, mille puhul inimesed abi said, jõudis meieni 2. märtsi öösel. See leidis ka meedias kajastamist ja puudutas Lõuna-Eestis külmas öös sõidukiga hätta jäänud Vene Föderatsiooni kodanikke. Nemad helistasid ise oma sõidukist Häirekeskusesse ja andsid teada, et neil pole kütust ning vajavad abi.”
Teine sündmus puudutas teelt välja sõitmist, milles keegi viga ei saanud. Ka kolmas eCall juhtum puudutab liiklusõnnetust, mille puhul sõiduk tegi ise teate Häirekeskusele. Õnneks ei olnud selgi korral tegemist raske õnnetusega.
VÄHE eCALL SEADMEID
Nõuetele vastava eCall lahenduse paigaldamine on autotootjatele Euroopa Liidus äsja kohustuslikuks saanud ning suurem osa Eesti teedel liikuvatest autodest ei ole selle seadmega varustatud.
Seetõttu võib eeldada, et eCall teateid hakkab laekuma Häirekeskusele rohkem tulevikus, mil toimiva eCall lahendusega sõidukeid on Eesti teedel rohkem.
“2019. aasta väljakutsete arvu on hetkel keeruline ennustada, kuid arusaadavalt see tõusutrend jätkub. See oleneb kui palju nõuetele vastavaid sõidukeid meie liikluses osaleb ja õnnetusse satub. Tahaksin loota, et õnnetuste arv ikkagi väheneks ja inimesed saaks vähem viga,” sõnab Krõõt Kaldma.
Ta lisab, et kuna teema on Eestis uus, siis tahavad inimesed olla kindlad, et nende sõiduki eCall funktsioon toimib ning võtavad Häirekeskusega ühendust. Seda testimeetodit Kaldma aga ei soovita:
“Mis selles kontekstis vajab märkimist, on see, et kuna teema on Eestis uus, siis see on äratanud inimestes huvi ja Häirekeskuseni on jõudnud kõnesid, kus inimesed on omal käel soovinud katsetada oma sõiduki eCall funktsiooni toimimist,” räägib Kaldma.
“Meie soovitus on see, et küsige nende toimimise ja seadme töökindluse info üle autoesindustest. Ärge tehke neid kõnesid lihtsalt katsetamiseks ja kui olete eCall nuppu ekslikult vajutanud, siis tuleks öelda, et ohtu pole. Kindlasti ei tohi kõnet ise katsetada, sest muidu võite tekitada valeväljakutse,” paneb ta autosõitjatele südamele.
MITTESTANDARDSETE TELEFONIDE INFOMÜRA
Koostöö SMIT-i ja mobiilioperaatoritega on Häirekeskusel hästi sujunud. Osapooled on arengust huvitatud, tänu sellele on ka eCall-i kasutuselevõtt olnud edukas. Süsteemi aluseks on võetud sideoperaatoritele kehtestatud 3GPP standardid ja üle-euroopalise eCalli standardid.
Aga on kaks tehnilist probleemi, mida on saanud lahendada. Eesti on täis mittestandardseid telefone, mille kõned registreeruvad end süsteemis eCallideks.
Õnneks selle lahendavad 3GPP standardid, mille abil sideoperaatorid korrastavad andmestiku. Standardile vastav “emergency call“ suunatakse eCall kõnena häirekeskusele.
Teine probleem puudutas pre-eCall seadmeid, mis ei vasta eCalli standarditele. Et autoomanik saaks teada, kas tema autos on eCall standarditele vastav seade, tuleb ühendust võtta sõidukitootja esindajaga, antud juhul siis maaletooja, edasimüüja või volitatud margiteenindusega.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI UURING
Andmekaitse Inspektsioon viis 2018 a. oktoobris, novembris läbi omaalgatusliku seire e-Call teemal. Seire läbiviimiseks palus AI kümnel Eesti automüüjal vastata küsimustikule.
Kümnest kaks ei reageerinud ka korduva meeldetuletuse peale, neli andsid lühivastuse, osal on eCall seade auto lisavarustuses, kahel on olemas sarnane sõidukisisene süsteem.
Seade ei olegi kuigi levinud, sest neli lühivastuse andnud müüjat sedastasid, et eCall seadmega autod ei ole Eesti turule veel jõudnud.
Müüjate sõnul ei ole seade lisavarustusena kuigi populaarne valik. eCall olemasolust antakse ostjale teavet sõiduki loovutamisel, ka käsiraamatutest leiab üldsõnalise selgituse.
Kõik küsitlusele vastanud automüüjad väitsid, et eCall seadmesse isikuandmeid ei koguta vaid kahe sarnase autosisese süsteemi puhul kogutakse ka isikuandmeid ning sellest autoomanikku teavitatakse.
Uuringust tuleb välja, et automüüjate teadlikkus eCall süsteemist on puudulik või vähene. Osa automüüjaid ei ole teemaga kursis, ja osa neist pöördus ka tootja poole selgituste saamiseks Seire lõpuks ei olnud kõik veel vastuseid saanud.
Teadlikkus eCall-süsteemi toimimise kohta oli vähene või täielikult puudulik,“ resümeeris omaalgatuslikult läbiviidud eCall süsteemi seire tulemusi inspektsiooni andmeturbeinspektor Ain Kivistik.
Tema sõnul on ülimalt oluline, et nii automüüjad kui sõidukijuhid oleks informeeritud, kuidas ja mis andmeid sõiduk eCall süsteemis töötleb ning kas ja kellele edastab.
Kui kogutavaid andmeid on võimalik juhiga siduda ehk isikustada, on tegemist isikuandmete töötlemisega ning sellisele andmetöötlusele kohalduvad isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded.
Inspektsioon soovitab automüüjatele eCalliga seonduv andmetöötlus ja info edastamine üle vaadata ning viia kasutusjuhend koostöös tootjaga vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Vastav info peab olema sõiduvahendi kasutusjuhendis kirjas.
Andmekaitse Inspektsioon viis läbi eCall seire 2018. aasta oktoobris ja novembris. Kuna seire tõi välja üldise vähese teadlikkuse, jääb eCall süsteem jätkuvalt ameti huviorbiiti ning vastavaid seireid on plaanis lähitulevikus korrata.
e-CALL EI EELDA SUULIST SUHTLUST
eCall rakendus on loodud olukorraks, kus auto satub õnnetusse ja inimesed ei saa teatada õnnetusest, aga Häirekeskus saab teada õnnetusest. Verbaalne kontakt ei ole selles kontekstis esmane.
Päästekorraldaja saab automaatse eCall kõne + miinimumandmed (MSD). Kui eCalli teinud sõidukist keegi talle ei vasta, siis menetlusprotsess näeb ette, et abi saadetakse välja.
Seepärast on oluline, et inimesed eksliku kõne korral päästekorraldajale vastaksid ja ei katkestaks lihtsalt kõnet.
“Meil on oluline teada, kui see on ekslik kõne. Kui MSD ei vasta standardile ehk Häirekeskuseni ei jõua miinimumandmeid ja keegi verbaalselt Häirekskusele ei vasta, pole võimalik abi välja saata,” kordab Krõõt Kaldma uuesti.
Loe eCall süsteemist pikemalt siit
SOOVITUSED eCALL SEADME OSAS
– Kontrollige sõidukit ostes, kas eCall seade vastab standarditele ja see on Eestis kontrollitud.
– Ärge kontrollige ise oma eCall seadet.
– Kui olete ekslikult teinud eCalli ärge katkestage kõnet, vaid öelge, et ohtu ei ole.
KA VANEMATELE AUTODELE SAAB
On firmasid, mis valmistavad eCall seadmeid ka vanematale autodele. Euroopa Liidu rahastamisel töötab näiteks Albacomp RI välja hädaabikõne seadme- ja sidesüsteemi, mida saab integreerida ka juba kasutusel olevatesse sõidukitesse.
Süsteemi eesmärk on kiirendada hädaabiteenuste kättesaadavust ja surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu vähendada. Õnnetuse korral saadab süsteem õnnetusega seotud teavet automaatselt hädaabinumbrile 112.
Teavet edastatakse Bluetoothi ühenduvusega mobiiltelefoni või SIM-kaadiga varustatud seadme abil. Teave hõlmab GPS-koordinaate, õnnetuse kellaaega, reisijate arvu ja sõiduki registreerimisnumbrit.
Allikas: Häirekeskus, Andmekaitse Inspektsioon
