Tänavu aprillis Swedbanki tellimusel korraldatud küsitlusest selgub, et valdav osa Eesti inimestest ostab auto hinna järgi. Sellega sõidetakse 3-5 aastat. Kodulähedane infra on aga luksuskaup, mida ei osatagi tahta.
Ligi 80% eestimaalaste jaoks on auto ostmisel kõige olulisem selle hind. Auto ostetakse valdavalt säästudest ning sama autoga sõidetakse kolm kuni viis aastat, selgus Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust.
Auto valitakse hinna järgi
Ligi 80% elanike jaoks on auto ostmisel põhiliseks kriteeriumiks selle hind. Seejärel peetakse oluliseks auto vanust, ülalpidamiskulusid ning auto suurust ja klassi.
Lisaks mõjutab ostuotsust ka auto läbisõit ja mark. Vähem vaadatakse auto disaini, mootori võimsust ning keskkonnasõbralikkust.
Kõige rohkem vaatavad auto hinda 56-aastased ja vanemad autoostjad. Sõiduki ülalpidamiskulusid jälgivad rohkem aga naised ja need autoomanikud, kes elavad väljaspool pealinna.
Swedbanki statistika järgi ostavad eestimaalased kõige rohkem järgmiseid mudeleid: Toyota RAV4, Citroen Berlingo, Škoda Octavia ja Kodiaq ning Volkswagen Tiguan.
Autot peetakse kolm kuni viis aastat
Pool küsitlusele vastanutest vahetavad autot kolme kuni viie aasta tagant. Iga viies sõidab sama autoga kuus kuni üheksa aastat ja veerand vastanutest kasutab ühte autot kümme aastat ja rohkem.
Tihedamini vahetavad oma autosid elanikud vanuses 18-45 ja inimesed, kelle sissetulek on rohkem kui 700 eurot kuus.
Laias laastus on tõeks saanud see, millest oleme varasemalt kirjutanud: auto on muutunud tarbeesemeks, mis võetakse renti või liisingusse, ning mida siis kogu garantiiaja vältel kasutatakse. Mis autost edasi saab, ei ole enam kasutaja mure.
Säästud pannakse auto alla
Koguni 60% vastanutest on oma praeguse auto soetanud säästudest. Säästude kasutamisega paistavad silma eelkõige nooremad (18-25-aastased) ja vanemad elanikud (üle 55-aastased).
Kolmandik vastanutest on aga võtnud liisingut. Liisingut võtavad enim 36-45-aastased elanikud, kellel on sissetulek 700 eurot ja rohkem. Ligi veerand on auto ostmiseks laenanud raha sõpradelt või sugulastelt.
Jällegi saab teha üldistuse: noored pangast niisama lihtsalt laenu ei saa ning ostavad säästude eest auto, mis sõidab, aga on tõenäoliselt vanem kui 5 aastat.
Papad-mammad ostavad säästudest tihtipeale uuema auto ja sõidavad sellega üldjuhul ka kauem. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad aga mugavat liisingteenust ning nemad on need, kes autot ka tarbivad ja selle siis perioodi lõppedes finantsasutusele tagastavad.
Kolmandik unistab elektrimootorist
Ligi 60% auto omanikest sõidab bensiinimootoriga autodega ning 40% eelistab diiselmootorit. Hübriid- ja elektriautode omamine on marginaalne.
Tulevikuplaanide osas usub aga koguni kolmandik vastanutest, et nende järgmine sõiduk on hoopiski hübriid- või elektriauto.
Sama palju arvab, et nende järgmine auto sõidab bensiiniga. Bensiinimootoriga autot eelistavad rohkem Tallinna elanikud, kes on vanuses 55 ja vanemad.
Kuna suur osa eestimaalastest elab linnas, ei ole mingit põhjust diiselmootoriga autot soetada kui pikki sõite tegema ei pea: mingit rahalist säästu see ei anna, vaevab vaid toreda auto jõuallikat.
Elektrimootor auto kapoti all on lähiaastate paratamatus: sõidukid, mille kapoti alt ei leia mõnd mahehübriidi või akut on pigem vähem kui neid, mille südameks pelgalt sisepõlemismootor. Seega unistatakse reaalsetest asjadest…
Kui saaks selle öko odavamalt!
Eesti inimese paneks keskkonnasäästlikke autosid ostma paremad finantseerimistingimused, soodsam auto hind või madalamad ülalpidamise kulud.
Ligi 70% vastanutest tõi välja, et hübriid- ja elektriautode ostmise takistuseks on nende kallis hind ja asjaolu, et nende sõidukitega ei saa sõita piisavalt pikki vahemaid.
See osa uuringust näitab, kui väga oleme kinni mingites müütides ja iganenud tõekspidamistes. Nii kinnitab Tampere teadlaste uurimistöö, et tänased elektriautod on täiesti piisava sõiduraadiusega, et teha ära kõik päeval vajalikud toimingud lisa laadimata.
Infrastruktuur polegi tähtis!?
Sama uuringu teine osa puudutas inimeste kodueelistusi. Kolmandik üürijaid kaalub võimalust lähimate aastate jooksul endale oma kodu soetada. Enamus vaatab kortereid ja 15% maja, samal ajal majas elada tahaks 22%.
Ent eluasemeuuringust tuleb välja üks huvitav tõik: infrastruktuuri olemasolu on tähtis argument koduostul vaid 17% inimestest. 20% kaaluks koduostu rahulikuma keskkonna nimel, 30% tahaks aga soojapidavamat ehk energiatõhusamat kodu.
Kõige olulisemad kriteeriumid Eesti inimese praeguse kodu valikul olid: kinnisvara hind (44%), naabruskond (43%) ja elupinna suurus (36%). Iga neljas pööras tähelepanu ka igakuistele püsikuludele ja elukeskkonnale laiemas mõttes.
Ehk me oleme olukorras, kus inimesed on leppinud teadmisega, et linnast väljas elades (aga ka linnas elades) on vaja oma autot, sest infra ei ole nagunii seal kus see peaks olema.
Uuringu viis Swedbanki tellimusel läbi uuringufirma Spinter selle aasta aprillis. Kokku küsitleti 1003 elanikku vanuses 18-75 aastat.
Kaanepilt: Sten Ottep
