Kummalisel kombel unustab suur osa Eesti autojuhte, et tänaval liiklemiseks on vajalik kehtiva liikluskindlustuse olemasolu. LKF ja EuroPark viisid läbi pilootprojekti, mille käigus kontrolliti parklates seisvate autode kindlustuse kehtivust. Tulemused olid üllatavad.
Liikluskindlustuse Fond (LKF) kontrollis aprillikuu jooksul 61 430 EuroPark parklates viibinud sõiduki liikluskindlustuse olemasolu. Nende hulgast avastati 1200 sõidukit, millel ei olnud kehtivat liikluskindlustust.
KONTROLLI SIIT, KAS SU AUTO KINDLUSTUS KEHTIB
LKF saatis kindlustamata sõiduki omanikele meeldetuletuseks teavituse, mille tulemusel sõlmisid liikluskindlustuse lepingu koheselt 35 protsenti märgukirja saajatest.
Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul näitas pilootprojekt, et inimesed on üldjuhul seadusekuulekad, aga nad unustavad tihtipeale liikluskindlustuse teha.
„Pilootprojekti tulemusena saime kinnistust varasemale hinnangule, et kaks protsenti juhtidest kasutab liikluskindlustuseta sõidukit. See on autojuhile suur risk, sest kahju põhjustamisel tuleb neil kahju kinni maksta,“ ütles Potsepp.
EuroParki tegevjuhi Karol Kovaneni hinnangul oli tegu väga eduka projektiga, sest see aitas sõiduki omanikele meelde tuletada liikluskindlustuse vajadust.
„EuroParki huvi projekti läbi viies on eelkõige kaitsta oma kliente ebameeldivate olukordade ning võimalike tagajärgede eest kindlustuseta sõitmisel,“ ütles Kovanen.
37% ÕNNETUSTEST JUHTUB PARKLAS
Eestis toimub parklates 37 protsenti kõigist liiklusõnnetustest. Eesti Liikluskindlustuse Fondi 2016. aasta uuringust selgus, et kõige ohtlikum parkla üleüldse on Ülemiste kaubanduskeskuse ees olev, aga halvasti võib minna absoluutselt igas parklas.
Ehkki LKF toob peamise põhjusena välja kitsad parklakohad ja aastatega suuremaks muutunud autod, ei tekita maha joonitud parklakoht iseenesest õnnetust, selle põhjustab oskamatu autojuht. Kui paljud juhtidest mäletavad, et parklas kehtib paremakäe reegel?
Seega kõlab loogiliselt, et liikluskindlustuse kehtivust võib kontrollida ka parklas: tõenäosus, et just seal toimub intsident, on suur. Ja kui koguni 2% sõidukitest on kindlustamata, ei too see trahve kaela üksnes lohakale omanikule vaid ka tema lolluse läbi kannatanud kaasliiklejale.
Ehkki 2016. aasta kevadel sätestas Eesti Standardikeskus uued normid, mille järgi parkimiskoha laius peab olema 270 cm, ei tähenda see, et koos suurema parklakohaga kallatakse autojuhtidele juurde ka mõistust.
Ehkki LKF püüab statistikat pehmendada, kasutades väljendit: “juhid on unustanud”, siis samas saame ka teada, et kõigest 35% juhtidest võtsid vaevaks teavitusele reageerida ja oma autole liikluskindlustuse sõlmida. Elagu vastutustundlikud Eesti autojuhid.
RAHATRAHV ON LEEBE KARISTUS
Liikluskindlustus on kohustuslik kindlustus. Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei karistada sõiduki juhti rahatrahviga.
Kui liikluskindlustuseta sõidukiga põhjustatakse kahju, hüvitab kahju LKF või viimase lepingu kindlustusandja ning nõuab väljamakstud hüvitise tagasi kindlustuseta sõiduki omanikult, vastutavalt kasutajalt või juhilt.
Liikluskindlustust ei pea sõlmima lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul tingimusel, et sel ajal sõidukit ei kasutata liikluses ega muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.
Kui sõidukit kasutatakse, siis tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping kindlustusseltsiga. Sobiva kindlustusandja saab mugavalt valida LKF-i liikluskindlustuse kalkulaatori abil.
Allikas: LKF. Meedia: Pixabay
