Eesti Lennuakadeemia avab uuest aastast õhusõiduki hooldustehniku kutseõppekava. Lühem õppeperiood võimaldab õppuritel kiiremini tööle asuda. Eriala lõpetajad saavad tehniku kutse.
Eesti Lennuakadeemia hakkab koos valdkonna ettevõtetega 2018. aastast alates pakkuma kutseõppe võimalust, mille alusel on akadeemial õigus alustada õhusõiduki hooldustehnikute 2-aastast töökohapõhises vormis kutseõpet.
Eesti Lennuakadeemias koolitatakse traditsiooniliselt õhusõiduki ehituse ja hoolduse spetsialiste 4-aastase nominaalkestusega rakenduskõrghariduse õppekaval. Lõpetajad asuvad tööle lennundusinseneri või insener-tehnikuna õhusõidukite hooldusorganisatsioonidesse, neid tootvatesse ettevõtetesse või jätkavad õpinguid magistritasemel.
Kutseõppekava lühem õppeperiood ja töökohapõhine õpe võimaldab kiiremini tööturule siirduda, ning pakub ka erineva kvalifikatsiooni, kuna lõpetajad saavad tehniku kutse.
„Lennuakadeemiale avab õppekava võimalused pakkuda õpet senisest laiemale sihtgrupile ning viib koostöö ettevõtetega uuele tasemele. Sisuliselt võtame õppima need inimesed, keda vajavad ettevõtted ning koolitame neist lennundustehnikud koos ettevõtetega,” räägib akadeemia rektor Jaanus Jakimenko.
Kutseõppekava avamist toetasid ka lennundusettevõtted, kelle hinnangul on lennundustehnilistest töötajatest tööturul puudus.
„Avatav kutseõpe annab hooldusettevõtetele suuremad võimalused tulevase töötaja valikul, kompetentside kujundamisel ning kaasab nad ettevõtte tööprotsessi juba õppe alguses. See on hea võimalus leida lennundusse sobivad inimesed ja koolitada neist ettevõtete vajadustele vastavad spetsialistid,” lisas AS Magnetic MRO juht Risto Mäeots.
HEAD TEADMISED ETTEVÕTLUSEST JA INNOVATSIOONIST
Hooldustehnikuks õppijad saavad teadmisi ettevõtlusest, õhusõiduki ehitusel kasutatavate materjalide töötlemisest, õhusõiduki teenindamisest, jõuallikate ja õhusõidukite süsteemide diagnostikast ja hooldamisest. Võimalik on spetsialiseeruda kopterite või kolbmootoriga õhusõidukite hooldustöödele, metalli- või komposiiditöödele.
Kutseõppe tasemel õppijatena näevad lennuakadeemia ja tööandjad lisaks keskharidusega noortele ka varem kutsehariduse omandanud spetsialiste ning juba lennunduses töötavaid vastava erialase hariduseta inimesi. Õpperühma planeeritav suurus on 20 inimest aastas ning õpe hakkab toimuma Tallinnas, enamasti ettevõtetes kohapeal.
Õhusõiduki hooldustehniku õppekava väljaarendamisel lähtuti põhiliselt tööandjatelt tulnud sisendist ja Euroopa Komisjoni määrusest nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta.
Allikas: Lennuakadeemia. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
