Täna, 4. jaanuaril sõideti 2025. aasta Dakari esimene kiiruskatse, mille pikkuseks oli 416 kilomeetrit. Katse oli oodatult keeruline, seda nii muutuvate olude kui navigeerimise tõttu.
Urvo Männama ja Risto Lepik tõid oma säravsinise Toyota GR DKR Hilux EVO korralikult finišisse ja olid Dakari algusega igati rahul:
Terve esimese katse sõitsid eestlased 20. koha piirimail ja suutsid suurematest probleemidest hoiduda. Katse oli päris karm, nii mõnigi konkurent pidi tunnistama rohkem kui ühte rehvipurunemist ja olud panid masinad korralikult proovile. Dakaril tuleb lisaks kiirusele olla ka tark ja just nii eestlased oma kolmandat Dakari alustasid. Avakatselt läks kirja klassi 23. aeg ja esialgse info kohaselt stardivad nad pühapäeval selliste Dakari legendide nagu Nasser Al-Attiyahi, Yazeed Al Rajhi ja Sebastien Loebi lähedalt. Esimese katse võitsid Toyota Gazoo Racing sõitjad Seth Quintero ja Dennis Zenz, kes on sellega ka autode Ultimate klassi liidrid. Männama-Lepik said algselt katselt oma klassi 23. aja, aga said paraku kiiruseületamise eest 6 minutit trahvi, mis lükkas neid kaks kohta tahapoole, nende positsioon oma klassis on 25 (+19m 11s). Üldarvestuses on neil 28. koht.
“Saame selle päevaga rahul olla, esimene katse polnud ülemäära keeruline, võiks isegi öelda, et nauditav. Emotsioon on hea, tehnika töötas nii nagu vaja. Väike aps oli lõpuosas, kus eksisime ühes kanjonis ära. Rada läks vanale testikatse rajale ja sõitsime natuke mööda seda. Kui avastasime, et oleme valel rajal ja hakkasime ringi pöörama, siis tuli tagant hunnik mehi mööda ja kütsime pikalt tolmukotis. Ja siis lõpus kolm kilomeetrit olime Ristoga mõlemad segaduses, et kus me oleme. Arvestades, et me ei ole väga pikalt sõitnud, siis on see kokku väga okei ja hea algus. Homseks on meil hea stardikoht ja seda on vaja, sest homme ja ülehomme on olukord juba kivide vahel kindlasti keerulisem,” võttis Urvo Männama esimese Dakari katse kokku.
Pühapäeval starditakse esimesele tänavusele Dakari maratonkatsele, kokku on neid kaks. 48H Chrono katse kogupikkuseks on 967 kilomeetrit ja eripäraks see, et kui kell saab viis õhtul, siis peavad sõitjad valima ühe kuuest laagripaigast, mis korraldaja poolt määratud, ja seal päeva lõpetama. Seal ootavad neid telgid, magamiskotid ja söök, et hommikul taas edasi sõita. Kuna pühapäeval on katse esimene 150 kilomeetrit väga kivine, siis on korraldajad lubanud teha sõitjatele nn remote service lahenduse, kus katse aja sees saavad mehaanikud auto kallal tööd teha.
Ideaalis antakse värsked rehvid ja saab edasi minna, aga võib-olla saab vahetatud ka mõni kividest kõver veermiku osa. Sealt edasi pole meeskonna abi enam lubatud ja kõik, mis masina juures vaja teha, peab ise tegema. Sõitjad on maailmast täielikult ära lõigatud ja konkurentide osas teavad nad ainult seda, kes nendega ühes laagris on. 48H Chrono katse puhul on tsiklitel ja autodel täiesti eraldi rada, mis tähendab seda, et tsiklid autodele nendel kahel päeval rada ette ei sõida.
Meedia: MM Production
