Jõhvi riigigümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilaste läbi viidud eksperiment tegi selgeks, milline on kõige kiirem liikumisviis Jõhvist Tallinna. Valida oli bussi, rongi ja auto vahel.
Kolmeliikmelised võistkonnad hindasid eelnevalt võimalikku tulemust ja leppisid mängureeglites kokku. Kõik kolm meeskonda jõudsid stardipunktist Jõhvi gümnaasiumi eest Tallinna, Gustav Adolfi gümnaasiumi õuele vähem kui kolme tunniga.
Jõhvi riigigümnaasiumi ukse eest on Tallinna, Gustav Adolfi gümnaasiumi paraadukse ette Google Maps andmetel 168 kilomeetrit. Idee arvutada ja hiljem praktikas järgi kontrollida, milline transpordivahend Jõhvist kõige kiiremini Tallinna viib, tekkis õpilastle koos külalisõpetajaga “Tagasi Kooli” algatuse raames.
Ühiselt tehti arvutused ja analüüs Jõhvist Tallinna suunal saadaolevate transpordiliikide võimekusele kõige kiiremini sihtkohta jõuda. Oletati, et nobedamalt läbib vahemaa auto, siis rong ja kõige aeglasemalt buss.
Selleks, et bussiga sõitev tiim motivatsiooni ei kaotaks, lepiti tunnis kokku, et neile antakse 45-minutiline edumaa ehk arvestatakse ülesande täitmiseks kuluvast ajast maha kolm veerandtundi. Ka lubati neil Tallinna bussijaamast GAGi jõudmiseks kasutada ühistranspordi, sh takso abi.
“Tunnis vaatasid noored ise bussi- ja rongigraafikuid ning jagasid oma kogemust,” selgitavad projektis osalenud nii suure edumaa andmist.
“Kui rong Jõhvist sõidab umbes 2 tundi pluss mõni minut Tallinna, siis buss ca 2,5 tundi (kui on hea buss). Sealt tuli 25-30 minutit vahet; ja kui mõeldi, kui palju kauem bussijaamast GAGi jõuab, võrreldes raudteejaamaga, tuli veel ca 20 min. Sealt see 45 minutit edumaad. Selline oli loogika.”
16. märtsi keskpäeval kogunesid meeskonnad Jõhvi gümnaasiumi aatriumisse, et üks teise järel Tallinna suunas startida ning välja selgitada, milline kolmest liikumisvahendist ikkagi kiiremini sihtkohta jõuda aitab. Kõigepealt, kell veerand üks andsid jalgadele valu bussile minejad, nende teekond koolimajast bussijaama võttis kümmekond minutit.
Plaani järgi poole ühest väljuma pidanud buss alustas teekonda veidi varem ning sõitjate puudusel jättis tegemata ka mõne vahepeatuse. Bussiga läinud tüdrukud olid ettenägelikud ning tellisid endale takso bussijaama vastu. GAGi õuele jõuti kell 14:56, kokku kulus Jõhvist Tallinna jõudmiseks aega 2 tundi ja 41 minutit.
Kell 13:25 tõttasid raudteejaama poole tüdrukud, kelle ülesandeks oli Tallinna jõuda rongiga. Narvast tulev rong teeb päeval kell 13:40 Jõhvis peatuse ning silkab edasi pealinna poole. Teel Jõhvist Tallinna peatub rong vahepeal 15 korral ning plaani järgi kestab sõit 2 tundi, 9 minutit. Kodukoolist GAGi õuele jõudmiseks kulus rongitiimil kokku 2 tundi 29 minutit, finišis läks kell kinni 15:54.
AUTOGA TALLINNA VÄHEM KUI KAHE TUNNIGA
Sealsamas, rongijaamas ootas oma meeskonda ka Porsche Panamera 4s. Poisid olid nutikad, selleks, et absoluutajas 5 minutit võita, startisid nad 5 minutit rongiga minejatest hiljem, see-eest läbisid teekonna koolist raudteejaama mõnusas tempos sörkides.
Kell läks käima 13:30 ja löödi GAG õuel kinni 15:29. Porsche tiimil kulus finišisse jõudmiseks aega 1 tund 59 minutit. Ainus võistkond, kes minutiga alla kahe tunni jäi!
18-aastane Matthias Männik, kes kogu tee Jõhvist Tallinna Porsche roolis oli, räägib, et autosõidu kogemust on tal juba kolm aastat: “Olen Tallinna vahet sõitnud tihti, olnud sõpradele “kaine rool” ning asjaajamisi on ka. Tee on mul peaaegu peas, saan rahulikult sõita. Tähtis on distants võimalikult ühtlasel kiirusel läbida, mitte kiirendada ja mitte teha ohtlikke manöövreid. Kaks tundi Tallinna sõita on täiesti tavaline aeg, kui linnas pole ummikuid, võib isegi tund viiekümnega jõuda. Oleneb päevast ja kellaajast.”
Tagaistmel kaarti lugenud (kohtuniku koht on juhi kõrval) Mathias Ladoga lisab, et enne sõitu tehti kõvasti eeltööd: “Ma olen nagu elav navigatsiooniseade, õppisin raja pähe ja tean, kus Tallinnas päeval kella nelja-viie vahel on kõige sujuvam liiklus. Võisime kasutada ka äppe, nii et Waze, mida kohtunik (Ylle Rajasaar) meile soovitas, teeb selle töö nüüd minu eest osaliselt ära. Oma peaga peab ikka mõtlema. Äpp samas näitab ummikuid, neid saame vältida ning kiiremini kohale jõuda.”
Kõik kolm noormeest on autohuvilised ning kogu tee jagub juttu eri jõuallikatest ja mudelitest; sellest, mis järgus keegi parasjagu juhiloa tegemisega on (üheksa võistleja seas on Matthias Männik ainus, kellel juhiluba olemas!) ning kui see käes, millega siis sõita tahetaks.
“Panamera on minu meelest kõige ilusam Porsche,” leiab tagapingil istuv Mathias Ladoga. “Jah, aga rongiga on ka hea sõita,” lisab Kevin Suurmägi. “Seni, kuni pole oma autot, on mugav kas rongi või bussiga Jõhvist Tallinna sõita, ühendused on normaalsed.”
Kilomeetrid kerivad end järjest pealinna suunas ja poistes tõstab pead võitlusvaim: “Ikka väga tahaksime võita, Audrus oleks äge,” leiavad noormehed. Kuuldes sellest, et bussivõistkond kasutab GAG õuele jõudmiseks taksot, raugeb aga optimism tasapisi: “Kui linnas on tipptund, pole meil nende vastu šanssigi… Ah, peaasi, et me kõige viimaseks ei jää.”
GAG õuele sisse keerates ja absoluutaega kuuldes on Porsche tiim hetkeks väga rõõmsad – ikkagi alla kahe tunni! “Ei uskunud, et nii hästi läheb ja ummikutest mööda saame,” rõõmustab Matthias Männik. Kohustuslik finišipilt koos peakohtunik Lemmo Tigasega tehtud, suundutakse bussiga tulnutega muljeid vahetama. Rongitiimi finišini on veel ligi pool tundi aega.
TRANSPORDI KESKKONNAMÕJU
Jõhvi riigigümnaasiumi õpilaste eksperiment selgitas välja üksnes kiireima transpordivahendi kodulinnast pealinna sõitmisel ning nagu oletatud, nii ka oli – kõige kiiremini saab kohale autoga.
Selles mängus tegi Porsche konkurentidele ära ka sõidu maksumuses: autos istus neli inimest, kütust kulus teekonnale 14,85 liitrit ehk 17,82€. See teeb üheotsapileti hinnaks reisija kohta 4,45€. Siinkohal on jäetud arvesse võtmata kõik auto soetamise, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sest sõiduk oli võistlejatel tasuta käes.
Aga see on üksnes jäämäe tipp – eri sõidukite mõju keskkonnale on suur ja kohati hoomamatu ning me kõik oleme transpordivahenditest kas otseselt või kaudselt sõltuvuses.
Maailmas on kasutusel umbes 1 miljard autot, laevad veavad aastas laiali üle 7 miljardi tonni kaupa ning iga minut on õhus umbes miljon lennureisijat. Transpordile kulub palju energiat, mille saamiseks kulutatakse suurel hulgal taastumatuid loodusressursse. Transpordil on rida kahjulikke kõrvalmõjusid: õhusaaste, müra, jäätmed.
Euroopas püütakse mõistliku planeerimisega suunata autod linnasüdamest eemale, vähendatakse ühistranspordi keskkonnamõju, minnakse üle taastuvatest energiaallikatest saadud kütusele, jne.
Paraku pole senini suudetud kokku leppida globaalses strateegias ning värskeim kliimalepe on pigem kosmeetiline kohendus kui konkreetne otsus uute energiaallikate kasutuselevõtuks.
Absoluutset tõde, milline transpordivahend on Eestis linnadevaheliseks liikumiseks kõige mõistlikum, ei ole olemas. Kui varasemalt on räägitud rongist kui kõige keskkonnasõbralikumast liiklusvahendist, siis nüüd on see usk kõikuma löönud.
Raudteevõrgustiku rajamine on kallis ja keskkonda koormav protsess, relssidel saavad liikuda üksnes reisi- ja kaubarongid. Maanteel võivad lisaks bussile liikuda ka muud rattalised.
Eesti teadlased on sel teemal Delfi Fortes asunud avalikku väitlusse; tasub lugeda, kuidas oma seisukohti on avanud ja kaitsnud majandusanalüütik Peeter Tammistu ning transpordianalüütik Hannes Luts.
Jääb üle loota, et Jõhvis tehtud eksperiment annab osalenud noortele tulevikus indu teemat põhjalikumalt – miks mitte ka teadustöö vormis – uurida ning tulevikus on vähemalt Eesti osas olemas selge teadmine mõistlikest liikumislahendustest.
Projektis osalenud leiavad, et kogu Eestit katva säästva transpordi kava võiks rõhuda rohkem kohalikule tööle: “Inimesed peaksid tulevikus rohkem töötama seal, kus nad elavad; ja mitte raiskama kütust ja energiat ja oma aega sõitmisele.
See on ebaefektiivne ja väga keskkonnavaenulik. Seda enam, et järjest rohkem asju saab kõikjal aetud online. See ehk ei ole populaarne arvamus – vahepeal propageeriti ju, et just võib ja peab Tartust Tallinna tööl käima, et see ei ole probleem – on küll probleem!”
MÄNGUREEGLITE JÄRGI BUSS PARIM
Aga veel on jagamata Jõhvi riigigümnaasiumi noorte korraldatud eksperimendi auhinnad. Tuletame meelde mängureeglid, mis tunnis eelnevalt kokku lepiti: kui rongi ja autoga tulijad said loota oma kiirele tegutsemisele, siis bussitiimile anti 45 minutit edumaad, sest buss on aeglasem, ja bussijaamad sihtkohast kaugemal. Bussiga tulijad võisid Tallinnas finišisse jõudmisel kasutada ka kohaliku ühistranspordi abi; ühisliikurina kvalifitseerus ka takso.
Peavõit – Porsche elamusauhind – instruktori kõrval Audruringil Porschedega sõitmine – läheb neid reegleid arvestades bussivõistkonna tüdrukutele:
bussivõistkonna aeg mahaarvutusega 1.56
Porsche tiimi kohalejõudmise aeg 1.59
rongiga tulijate finišeerimise aeg 2.29
Otsustavaks saab 45 minutit edumaad, mis bussivõistkonna tulemusest maha võetakse. Veidi ootamatu on see hüpe võitjaks kõigi kolme tiimi jaoks. Noored arutavad hiljem omavahel, et edaspidi oskavad olla “paberil sõites” targemad.
Bussivõistkonna tüdrukud on õnnelikud, et nad instruktoritega rajale pääsevad – enneolematu kogemus saab see olema igal juhul; vähemalt üks neist on kindel, et teeb endale kindlasti ka juhiloa.
Vastuseks, mida sellest kõigest õppida, on noored üsna üksmeelsed, et Google teooria ja reaalsus ei ole sama. Internetti ei tohi ülearu usaldada – näiteks kütuste tarbimise kohta saadi väga erinevad vastused; reaalselt pilti hoomamata võibki sattuda eksiteele.
Õppida tuleb päriselust ja osata seda adekvaatselt seostada internetist leiduva informatsiooniga. Hea näide 45-minutilise edumaa andmisega – selles osas oleks võinud teha täpsema arvutuse.
Kui sa midagi arvad ja tead, aga õigel ajal suud lahti ei tee, siis see on pigem rumalus ja pärast targutada pole mõtet. Porschega Tallinna sõitnud soovivad kõigile Porsche mõtlemist – midagi on alati natuke parem ja natuke testmoodi. Ja seda võib kätte saada kui on tahtmist ja tarkust.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]On tervitatav, et koolinoored süvenevad keerukatesse teemadesse ja omal nahal erinevaid võimalusi katsetavad. Isiklikus plaanis sobivaima liikumisvahendi valimisel tuleb alustada vajadusest – miks kuskile sõidetakse, kui kauaks, mida tegema?
Jõhvi-Tallinna näite puhul – kui tegevus hõlmab vaid kesklinna, on rong ja buss isiklikust autost mõistlikum, sest Tallinna parkimissüsteem on ebamugav, paljudesse kohtadesse autot jätta ei saa, linnas on pidevalt ummikud.
Kaugematesse kohtadesse jõudmiseks piisab linna ühistranspordist, kasutada saab nii (elektrilist) rendiautot kui jalgratast. Isikliku auto omamine on kulukas ja keskkonnale koormuseks, aga otse loomulikult ei saa kelleltki võtta rõõmu, sõita väga hea autoga just siis ja just sinna, kuhu mõte parasjagu viib.
Säästva transpordi põhimõtete kohta soovitame lugeda lisa siit. Põhjalik ülevaade eri transpordiliikide keskkonnamõjust ning linnaplaneerimise kitsaskohtadest.
Tekst: Ylle Rajasaar, pildid: Ylle Rajasaar ja arhitektuuribüroo andmebaas ning eksperimendis osalenud noored. Transpordi keskkonnamõju klipp: “Maa, armastan sind” tsüklist, rež. Rasmus Merivoo
http://www.accelerista.com/uudised/eestiuudis/tagasi-kooli-ajab-johvi-gumnasistid-tallinna-poole-voidu-soitma/
