Uue riigieelarve eelnõu järgi väheneb Keskonnaministeeriumi eelarve 2020. aastal koguni 23 miljoni euro võrra. Mille arvelt tuleb kokkuhoid, vastab keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna finantsjuht Rain Vipper.
Valitsus kiitis möödunud teisipäeval heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ja tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.
Kevadel Riigieelarve strateegilise protsessi raames otsustati muuta kvoodimüügi tulude prognoosi aluseks olevat metoodikat.
Selle tulemusel suurenes 2020.a tuluprognoos ca 64 mln euro võrra, millest 50% on seadusega ette nähtud keskkonna- ja energeetika valdkonna jaoks.
Riigieelarve strateegilises protsessis jäeti see täiendav maht konkreetsemalt jaotamata – RES lisas 5 on ka sellekohane märge et Vabariigi Valitsus pidi otsustama nn prognoosi aluste uuendamisest tuleneva täiendava laekumise/tulu 50% sihtotstarbelise osa edasise jaotuse hiljem eelarve menetluse käigus.
Seetõttu kajastati prognoosi suurenemisest tulenev sihtotstarbeliseks kasutuseks kavandatud maht algselt RES-is terves summas Keskkonnaministeeriumi eelarverea all.
Septembris jaotas valitsus nimetatud summa konkreetsete meetmete vahel (kolme ministeeriumi RM, MKM ja KeM) keskkonnavaldkonna ja energeetika eesmärkide elluviimiseks.
Samamoodi on jaotatud ka varasemalt 50% CO2 vahendeid, mistõttu antud juhul pole asjakohane rääkida investeeringute vähenemisest, vaid nende sisu kevadega võrreldes konkreetsemast jaotamisest ning midagi ei jää tegemata.
Algselt RES raames Keskkonnaministeeriumi eelarves kajastunud jaotamata summa kasutus otsustati RE 2020 menetluse käigus.
Elektriautode toetusmeede tuleb ning seda ei kärbita. Meede on praegu ministeeriumis majasisesel menetlusel ning liikumas kooskõlastamisele.
Nemad saavad meetmele kaasa rääkida
Meetme vastu on väga palju huvi tundnud eraisikud, kuid peamiselt toetusmeetme kasutamise osas. Mõned on saatnud ka ettepanekuid sõiduki läbisõidu jälgimise kohta.
Meetme kujundamisel on kaasa rääkida soovinud mitmed ettevõtted, näiteks Elektritransport OÜ, Cybernetica AS, Open Knowledge Estonia ja 1oT.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Arvamust saavad avaldada järgmised asutused ja huvirühmad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tarbijakaitseamet, Andmekaitse Inspektsioon, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Taksoliit, Eesti Liisingühingute Liit.
Sõna sekka võivad öelda Autoettevõtete Liit, Maanteeamet, Tallinna Taksojuhtide Liit, Kuressaare Taksojuhtide Ühing K-Takso, Narva Linna Taksojuhtide Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Elering AS, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Taastuvenergia Koda.
Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Kokkuvõtteks
Näib, et 23 miljonit miinust ei olegi miinus vaid dokumentides liikuv number. Elektriautode toetusmeetme tulek on aga… päris pika aja küsimus.
Sest nagu Rain Vipperi vastusest lugeda võib, peab toetusmeede enne kehtima hakkamist tegema ringi peale ka Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Meie siin ennustame, et tänavu elektriautodele ostutoetust nõutada veel ei saa. Vaatame lootusrikkalt järgmist aastat.
