Uudne sõidujagamise rakendus GreenShift, mis viib kokku sama piirkonna autojuhid ja sõidunäljased, on nüüdseks pisut üle kuu tegutsenud. Uurisime ettevõtte kõneisikult Pille Lengilt, kuidas teenus on käivitunud.
GreenShifti välja hüütud idee tundub üllas: inimeselt-inimesele autojagamisteenus peaks vähendama tühjalt kaasa sõitvate istmete arvu: näiteks Tallinna ja selle lähiümbruse valdade vahel liigub igapäevaselt üle poole miljoni tühja autoistme. Ruumi jagamiseks oleks ju küll.
Lepingud, mis sõlmitakse oma autot ja sõidukulusid jagada sooviva inimesega, ei erine oluliselt nendest, mis sõlmitakse äpitakso teenust osutavate juhtidega.
Mida rohkem süvened, seda suurem on küsimärk. Kas GreenShift ikka on see, mida ta väidab end olevat? Või on tegu inimliku eksitusega ja keegi tegi copy-paste äpiteenuse lepingutest? Või see siiski on äpitakso?
Pille Lengi vastab diplomaatiliselt: “Taksoäpist erineb GreenShift mitmes mõttes. Uberi või teiste sarnaste puhul kasutatakse sisuliselt taksoteenust ehk keegi sõidab Sinu soovitud sihtkohta autoga, võtab Sind peale ning viib Sinu soovitud sihtkohta ilma, et juhil endal vajadust oleks olnud selle sõidu järele.
GreenShift seevastu pole taksoteenus, sest juht teeb sõidu isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja jagab enda sõitu maailmavaatest lähtuvalt. Eesmärgiks pole ka tulu teenimine vaid jagatakse kulusid. Oleme keskendunud tööle ja töölt koju sõitudele.”
HUVILISI ON OODATUST VÄHEM
Kui palju on sõidujagajaid GreenShifti maailmavaatelise rakendusega liitunud?
Oleme olnud ligi kuu avalikus testperioodis. Kasutajaid on olnud olnud umbes 300 ringis. Turundanud oleme valitud piirkondadele Tallinna ümbruses nagu Harku ja Saku.
Kui palju on teenuse kasutajaid?
Peab tõdema, et sõite on oodatust vähem, kuid õpime ja täiendame äppi, et kasutamine oleks mugavam. Makselahendusega tahame avalikku testi jõuda kuu jooksul. Algatuse peamine väljakutse on pakkumiste ja reisisoovide kontsentratsiooni loomine kitsas piirkonnas. See on võti.
Kus on kõige aktiivsemad sõidujagamise piirkonnad?
Kõige aktiivsemad ongi olnud Harku ja Saku, kus testijaid oleme otsinud.
Kui palju on teenuse korduvkasutajaid?
Korduvkasutuste statistikast on veel vara rääkida.
Milliste autodega sõidujagamisteenust osutatakse?
Autode lõikes pole hetkel statistikat teinud. Olulisem on kontsentratsiooni loomine.
RÄÄGIME SIISKI RAHAST
Vabatahtlik sõidujagamine on tore mõte küll, aga olgem ausad – kui inimene, kes su autosse istub, on võõras, siis “jagamine” ei tähenda, et sa sõidutad teda “aitäh!” eest siia-sinna viis korda nädalas.
Sest GreenShift võimaldab tellida perioodilisi sõite. Näiteks iga päev laps Sauelt Tallinna kooli. Või ise õhtul trennist samal ajal tagasi. Ja see ei ole tasuta teenus, sest klient peab sisestama krediitkaardi andmed ja see, kes jagab, oma kontonumbri.
Kui tegu oleks vabatahtliku tegevusega, poleks vaja ei kontonumbreid ega keerulisi lepinguid. Ja ega ei taha ka uskuda, et siiani on asi tasuta käinud – Nõmmelt Tallinna sõitu küsides leidus pakkuja, kes aga sõidu eest küsis üsna samasugust raha nagu äpitakso.
Jätsime tookord võimaluse kasutamata, Taxify/Bolt tundus harjumuspärasem, lisaks saab neilt kuu lõpus ühe koondarve mitme sõitja kõikide sõitude eest, ja see on paganama mugav.
Püüan Pille Lengilt selgust saada, kuidas asjad tegelikult on.
Kui suur on olnud kõige suurem teenistus Greenshiftiga?
Siiani on olnud äpi kasutamine puhtalt maailmavaatelistel alustel ja seega tasuta. Kulude jagamiseks tahame äpisise makselahenduse tuua testimisele kuu jooksul.
Miks GreenShiftis sõidujagamist osutav juht ei vaja sõidukikaarti ja teenindajakaarti?
Ühistranspordiseaduse § 3 lõige 2 ütleb, et taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Sellisel puhul pole ka vaja taksoveo teenindajakaarti ja sõidukikaarti.
KÜSIMUSI TEKIB JÄRJEST JUURDE
Saatsin Pille Lengile paar täpsustavat küsimust rahastamise ja vahendustasude kohta, aga hetkel, mil artikli avaldan, pole neile veel vastuseid tulnud.
Aga siiski: kui asi on senini tasuta käinud, siis mis osas on see sõidujagamine juhile kasulik? Et iste ei ole tühi, selle täidab keegi, keda sa tõenäoliselt ei tunne?
Või tähendab “tasuta” seda, et äpis näitad, mis sõidu eest tahad, ja sõitja siis maksab sulas või ülekandega isiklikule kontole? Kuidas selline tegevus seaduse silmis paistab? “Kulude jagamine” peab olema samuti raamatupidamislikult põhjendatav.
Või on siiski tegu katsega tuua turule veel üks äpitakso? Üritajaid on olnud ennegi, ükski neist pole nii edukas kui Uber või Taxify. Põhjus lihtne: turg on väike.
Hiilgava ideega “ma jagan sinuga oma autot, sest ma tahan keskkonda säästa” eestlastele asja maha ei müü, kui mäletate, siis rohelised erakonnad valimiskünnist ei ületanud.
Samas ei keela mitte keegi sul naabriga sõite jagamast, ja seda jõudumööda tehaksegi. Toimib hästi juhul kui inimesed üksteist tunnevad ja usaldavad.
Kaanepilt: GreenShift kuvatõmmis
