Vedelevad vanarehvid on Eestis tõsine keskkonnaprobleem. Vahepealne olukord, kus vanade autokummide utiliseerimise üle käis kõva kemplus, on leidmas lahendust: riigihankega leiti ettevõte, mis kogub kokku loodusesse kuhjunud vanarehvid ning Keskkonnaamet andis äsja Iru elektrijaamale loa taaskasutada vanarehve energia tootmiseks.
Keskkonnaameti loaga antakse Enefit Taastuvenergia OÜ Iru elektrijaamale võimalus põletada kuni 5000 tonni rehvihaket aastas, lisades seda põletavate segaolmejäätmete hulka kuni 2%.
Üheks probleemiks vanarehvide kuhjumisel on siiani olnud see, et Eestis napib käitlusvõimalusi. Eestis tervikuna tekib ligikaudu 10 000 tonni vanarehve aastas, võimalus neist pooled Iru elektrijaamas taaskasutada on suur samm lahenduse suunas. Rehvihake on energiarikas ja aitab tõsta niiske prügi kütteväärtust.
Enefit Taastuvenergia OÜ Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokis uuriti esmalt rehvihakke ja segaolmejäätmete koospõletamise võimalusi ja keskkonnaohutust.
Katsepõletusest selgus, et jäätmeenergiaploki kütusest võib kuni 2% olla rehvihake ning ülejäänud segaolmejäätmed, järgides seejuures, et aastas põletatakse rehvihaket maksimaalselt 5000 tonni.
Rehvihakke ja segaolmejäätmete katsepõletusel mõõdetud välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused jäid kõigi saasteainete osas oluliselt allapoole Iru elektrijaamale kehtestatud piirnormidest.
Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 kraadi. Kuna jäätmepõletustehases läbivad kõik põlemisgaasid enne korstnast väljumist filtrid, on tehasest väljuv gaas väga hästi puhastatud ja keskkonnareostuskoormus ei kasva.
Jäätmeenergiaplokk on pideva automaatse jälgimise all ja saasteainete maksimaalsetele piirväärtustele lähenemise korral lülitub põletustegevus välja.
Keskkonnakaitseluba on tähtajatu ning sellega kehtestatud rangete normide täitmist jälgib Keskkonnaamet
Allikas: Keskkonnaamet, meedia: Pixabay, Flickr
Kaklus raha pärast jätab vanad autokummid teadmata ajaks vedelema
