30 000 kilomeetrit läbisõitu ja 2 Peugeot Expert – bussi aastas, 1000 vabatahtlikku, 20 000 harrastussportlast, tööd transamisest turundamiseni – see on jooks.ee ühe eestvedaja Karen Aau igapäevane elu.
Kevad on märkamatult Maijooksuni õitsenud. Juba homme, 19. mail kogunevad Tallinna Lauluväljakul 31. korda tuhanded naised ja neiud, et osaleda legendaarsel kevadisel spordisündmusel.
Ehkki rajal kõnnivad, jooksevad ja käivad vaid kaunid daamid, ei jäeta kõrvale ka mehi – nemad lõbutsevad sel ajal hoius. Ühtekokku hängib mailaupäeval Lauluväljakul rohkem kui paarkümmend tuhat inimest. Neid raamistavad tuhatkond vabatahtlikku ning korraldajad, kelle seast leiame ka jooks.ee ühe eestvedaja, Karen Aau.
Maijooks pole ainus üritus, millest Karen Aau korraldaja vaatenurgast kõneleda saab. Ilmselt on enamus meie lugejatest kasvõi korra võtnud osa mõnest populaarsest rahvaspordiüritusest nagu Tallinna maraton või heategevuslik Rimi Juunijooks või Narva Energiajooks.
Ja kui ise pole jooksnud, siis on kaasa elanud näiteks kergejõustikuvõistlustele mõnes Eesti nurgas. Või ergutanud oma ema, tütart või prouat selsamal Maijooksul, mis tänavugi toob kokku rekordarvu jooksjaid ja kõndijaid.
TALLINNA MARATON ON SUURIM
Kõiki nimetatuid ühendab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi, mille ühe eestvedaja, Karen Aauga me juttu teeme. Sellest, kui keeruline on korraldada tuhandete osavõtjatega spordisündmust ning sellestki, kui palju on vaja abilisi – ka neljarattalisi – et kõik sujuks.
“Meie kõige suurem üritus korralduslikult on Tallinna maraton, seal on rekord üle 20 000 osalejaga, järgmisena ongi Maijooks, kus on korraga olnud üle 15 000 naise. See 15 000 on ka piir, millest me üle ei lähe: kes tahavad registreerida, peaksid seda kohe tegema, sest Maijooksu kohad täituvad kiiresti. Aprillis-mais on päevas 1000 liitujat,” selgitab Karen Aau.
Aasta-aastalt on populaarsust kasvatanud ka Narva Energiajooks, mille kohta Karen ütleb, et sellest on kujunenud omalaadne lõimimise lugu:
“Energiajooks on olnud meil sotsiaalne ettevõtmine, selleks et kaasata Ida-Virumaa rahvast. Esimestel aastatel tuldi ikka rohkem mujalt, aga nüüd on asi muutunud ja kohalikud on aktiivsed. Ja kui nüüd minna Narva kui ilm on ilus, siis näeb seal ohtralt harrastussportlasi linnapildis.”
Karen rõõmustab, et eestimaalaste spordilembus on aastatega vaid kasvanud: “Ma arvan see, et on pidevalt ühisüritusi, on päris palju muutunud, inimesed on sporditeadlikumaks läinud päris kindlasti.
Mine ükskõik kuhu jõusaali, see on tihkelt harjutajaid täis. Ja kui inimene juba jõusaalis käib, siis eks ta teeb muud sporti ka. Parkides kohtab jooksjaid ja kõndijaid palju. Jooksmine on ju odav ja lihtne harrastus, millega praktiliselt igaüks tegeleda saab. Nii et jah, me oleme spordirahvas.”
TRANSAST TURUNDUSENI
Kui suur on Maijooksu korraldustiim, kui lugeda kokku kõik inimesed? Ja milline täpselt on Sinu roll?
Ürituse ajal on meil lauluväljakul üle 200 inimese. Kõik liikluse reguleerijad, meditsiinitöötajad, vabatahtlikud, joogipunktide vabatahtlikud… Võrdluseks, Tallinna maratonil on tegijaid põhipäevadel üle tuhande.
Ma ise teen kõike, mida vaja. Meil on väike MTÜ, ei saa, et istun laua taga ja ajan kindlat rida. Mu igapäevane ülesanne on meie ürituste turundamine, koostöö partneritega, logistika planeerimine. Spordisündmuse ajal ja järel olen autojuht, transa, abijõud…
See tähendab, et Sul tuleb kõvasti autoga sõita. Kui palju Sa aastas läbi sõidad, millised on põhilised sõidud ning mis autoga neid teed?
Aastas sõidan umbes 30 000 kilomeetrit ning sõite on erinevaid: igapäevaselt linnasõidud, ürituste ajal pikad sõidud, Eestimaa otsast teise. Ja sõidan praegu Peugeot Expert Combi bussiga, kus on 8 kohta.
ÜKSTEIST EXPERTI
Ma olen sõitnud Peugeot’ varasema Experdiga… ma arvan, 2011. aastast. Peugeot on meid aastaid toetanud. Selle aja jooksul olen läbi sõitnud 10-11 bussi vähemalt.
Aastas kaks bussi – kuni teatud läbisõiduni ja siis vahetame uuema vastu. Ükski meie kasutada olnud Expert ei ole seisma jäänud, tavaliselt keegi juba ootab meie autot pikisilmi, et see ära osta.
Nii et ma olen selle autoga täiesti kokku kasvanud. sisuliselt kui sa sõidad, siis roolis sa ei saagi aru, kas see on buss või sõiduauto. Ainuke, et pead arvestama gabariitidega. Aga näiteks laevaga üle mere minnes läheb see kirja sõiduautona, siis on pilet tükk maad soodsam.
Meil on koostööpartner, kes just selle pärast ostiski Experdi. Sa saad selle bussiga kõike teha – sa saad inimesi vedada, saad istmed välja võtta ja suurt rajavarustust transportida… Kui on võistluste ajal rajale vaja viia kohtunikke ja sportlasi või rajalt ära katkestajaid, siis on Expert super sõiduk.
Oled sa maganud ka selles bussis?
Maganud vist ei olegi, aga kui istmed välja võtta, ei ole mingit probleemi. Peabki ükskord ära proovima.
Kas on mingeid juhtumisi ka olnud, 11 bussi on üsna muljetavaldav number?
Mitte ühegi bussiga pole olnud sellist probleemi, et oleks tee peale jäänud või oleksid armatuuris tulukesed põlema hakanud – mitte midagi polegi öelda.
Täiesti töökindel sõiduk! Kütusekulu on väga madal – maanteel võtab viie liitri kanti, linnas on seitsme liitri kanti. Ja pole vahet, kas sõita käsikastiga või automaadiga, isegi keeratav käigukang on loogiline, jätab sulle armatuurile rohkem ruumi.
Uue Experdi puhul on meie töös kõige suurem pluss, et nüüd on sisse ehitatud käed-vabad süsteem. Kuna meil on liikuv töö, kui on kuskile väljasõit, olgu Narva võistluskeskust või rada üle vaatama või Rakverre, siis ega muu töö ei seisa, väga palju tuleb rooli taga tööd teha. Käed-vabad süsteem teeb seda väga palju ohutumaks.
Lisaks ma tahan öelda, et juhil on selles bussis väga hea tööd teha – rool on kerge, iste on hea. Pikal teel ei väsi ei roolisolija ega sõitjad. Nii et mul ongi ainult häid sõnu Experdi kohta öelda.
Ja kui mõelda, et mitte ükski meie käsutuses olnud bussidest ei ole jäänud omanikuta, otse vastupidi, uus omanik on enne ukse taga kui meil kasutus lõpeb, siis on selge, et me pole ainsad, kes Experti kõrgelt hindavad.
Pildid: Ylle Rajasaar
