Enne jääle minekut tasuks lahti võtta kaardirakendus, kuhu Päästeamet lisab andmed populaarsemate siseveekogude jää paksuse kohta. Kui jää kannab, on kaardil roheline märk. Enne jääle minekut tuleks üle korrata lihtsamad päästmisvõtted.
Päästeamet alustas pühade-eelsel nädalal populaarsematel siseveekogudel jääkihi paksuse mõõtmisega ning avas sel puhul vastavasisulise kaardirakenduse.
Jääkaart annab infot jääolude kohta neil veekogudel, kus on rohkem käijaid. Kaart on informatiivne: jääle minnes vastutab igaüks oma elu eest ikka ise.
Kaardirakendus kuvab veekogu asukoha juures mõõteandmed ja kuupäeva, millal mõõtmine on teostatud. Kui veekogu jääle minek on ohutu, on märk kaardil roheline, ohtu tähistab punane rist.
„Eestis on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, lisaks ka jõed ning lugematu arv tiike. Igale poole me ei jõua, aga kindlasti käime jääd mõõtmas neil veekogudel, kus inimesi käib rohkem ning kus on ka õnnetusi juhtunud,“ selgitab Lääne Päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets ja lisas, et kaart täieneb pidevalt.
Päästekomandod mõõdavad jää paksust vastavalt ilmastikuoludele, jää olemasolule ja seni, kuni jääolud on muutunud stabiilseks.
Välja valitud siseveekogudel mõõdetakse jääd igapäevaselt hiljemalt kell 12 ning andmed sisestatakse kohe kaardirakendusse. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.
„Kuna käes on pikad pühad ja koolivaheaeg, siis käivad inimesed rohkem looduses ning veekogudele tekkinud jääl uisutamas, suusatamas või kalastamas. Jääle minnes peab aga kindlasti veenduma, et see on piisavalt paks ja turvaline. Jääkaart aitab sellele kaasa,“ ütleb Saaremets ning rõhutab, et kaardilt saadav info on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise.
OHUTUSVAHENDID KAASA
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Eriti lastele, kelles esimene jää põnevust tekitab, tuleks rääkida ohtudest ja neid võimalusel lubada veekogu äärde vaid täiskasvanu järelevalve all.
* Lapsed ei tohiks veekogude jääle omapäi minna
* Soovitav on käia uisutamas vaid ametlikel ja turvalistel liuväljadel
* Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää paksus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda.
* Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.
* Jää all oleva vee temperatuur on paar kraadi üle nulli. Külmas vees peab täiskasvanu vastu kuni 10 minutit, laps kaotab teadvuse veelgi varem.
* Hätta sattudes või hädalist märgates tuleb helistada hädaabi numbril 112.
Vaata lapsega koos Jussi jäälemineku-teemalist multikat!
MIDA TEHA, KUI JUHTUB ÕNNETUS
Ole valmis ennast päästma ja teadvusta, et külmas vees on selleks aega vaid paar minutit. Jääle minnes tasub kaasa võtta ja kaela riputada jäänaasklid. Lisaks peab kaasasolema laetud telefon, milles töötav navi. Paki telefon veekindlasse kotti. Abi on ka päästevestist ja vilest. Vile kostab kaugemale kui hääl.
* Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus jääle võimalikult laiali jagada ja jäält lahkuda. Selleks heida käpukile või ka kõhuli ja liigu kiiresti tuldud teed pidi tagasi.
* Kui jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad keha üleni vee alla vajumist.
* Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle vinna ennast sinna poole, kust tulid.
* Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.
Allikas: Päästeamet. Video: Sten Ottep
