Keila uuendatud raudteejaama ala, mis avati 28. augustil, on hea näide inimkesksest linnaruumist. Kergliiklus- ja juurdepääsuteed koos parklatega ning rongijaama toetav bussipeatus loovad mugava võimaluse ühistranspordiga liikumiseks.
Keila raudteepeatus on sõlmpunktiks elektriraudtee Tallinn-Riisipere, Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Klooga rand liinidel, mida aastas kasutab rohkem kui 684 000 liiklejat. Nende reisijate mugavamaks liikumiseks rajati projekti käigus raudteepeatuse juurde 370 meetrit kergliiklus- ja 25 meetrit juurdepääsuteid.
Peatuse vahetusse lähedusse ehitati 160 kohaga jalgrattaparkla ja 54 kohaga autoparkla. Selline lahendus teeb lihtsaks oma sõiduvahendi parkimise ning edasiliikumise ühistransporti kasutades. Lisaks rongipeatusele on nüüd alal ka kohalike ja linnadevaheliste busside peatus, mis pakub reisijatele paremat ühistranspordi ristkasutust.
Liiklejate elu lihtsustavad veel reaalaja rongi- ja bussiliikluse infotahvlid. Paigaldatud viidad tutvustavad kohalikke vaatamisväärsusi ja suunavad olulistele sihtpunktidele.
KIKi projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul on hea tõdeda, et antud projekti puhul keskendutakse inimeste vajadustele ning eelistatakse keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise. „Projektiga sai lahenduse rongireisijate üks suurim mure: kuhu jätta oma auto või jalgratas“.
„Piirkonna liiklus- ning parkimiskorralduse väljaehitamine muudab nii Keila kui ka lähiümbruses elavate inimeste elukvaliteedi oluliselt paremaks, kuna pakub kiiret ja mugavat ühendust rongiliikluse kasutamiseks“, selgitab Keila abilinnapea Timo Suslov. „Kõik see hoiab kokku reisija kulusid ning säästab keskkonda“.
Projekti kogumaksumus on 983 417 eurot, mida riik toetab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel 681 055 euroga.
[dropcap]TAUSTAINFO [/dropcap]KIK avas 2015. aastal taotlusvooru raudteeliikluse arendamise projektidele, mille eesmärk on tagada raudteeliikluse senisest parem ühendus teiste transpordiliikidega, sealjuures arendada olemasolevat ühistranspordi taristut. Toetusraha jaotus 30 projekti vahel. Toetust said taotleda kohalikud omavalitsused, mida läbib raudtee.
Kokku suunab riik KIKi kaudu ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel rongipeatuste ühendamisse teiste transpordiliikidega ligi 13 miljonit eurot, millele lisandub valdade omaosalus. Kõik projektid peavad olema valmis hiljemalt 2023. aastaks. Näiteks on tänaseks valmis Kehra, Türi ja Saue rongipeatuste ühendamine teiste transpordiliikidega.
Toetusmeetme töötas välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Lisaks pakub Keskkonnainvesteeringute keskus võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.
Allikas ja meedia: KIK
