Kevad on käes ja konnad rändel. Eestimaa Looduse Fond kutsub autojuhte üles tähelepanelikkusele, just linnade lähedal hukkub rataste all kõige rohkem kahepaikseid. Inimeseks olemise osaks on elu hoida, igal liiklejal on võimalik konni nende rännakul turvaliselt üle tee aidata.
Soojemad ilmad on äratanud meie kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Kevade tulekut tähistab kahjuks ka laibarida maanteedel – kõik autojuhid ei vaevu õhtul ettevaatlikult slaalomit sõitma vaid kihutavad otse, hukates oma teel kümneid konni.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sellega seoses liiklejaid tähelepanelikkusele ja hoolivusele. Konnad saavad inimese abiga ohutult üle tee, kui inimene võtab vaevaks märgata nende ränderadu. Teelõikudel, kus kahepaiksete rändeteed ristuvad sõiduteedega, on abikäsi vaja.
Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.
Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid tihedama inimasustusega paikades.
OTSITAKSE VABATAHTLIKKE
„Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, “ ütles „Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp.
„Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,“ kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.
Kõik, kes on varasematel aastatel märganud oma kodukohas mõnda konnadele ohtlikku teelõiku ning soovivad seal talguid korraldada, võiksid oma soovist teada anda konnatalgute vabatahtlike koordinaatorile Kadri Allerile aadressil kadri.aller@elfond.ee.
ELF toetab talgukorraldajaid omalt poolt nõu ning võimaluste piires vajalike vahenditega. Tänaseks on üle Eesti kirjas 13 talgukohta, näiteks Tartus Ihastes, Tallinnas Astangul, Harjumaal Kloogal ja Kehras, Lääne-Virumaal Tapal ning Ida-Virumaal Kuremäel.
Talgujuhte oleks veel vaja Leie-Oiu talgukohta Võrtsjärve ääres kuid oodatud on talgud ka teistes konnadele ohtlikes teelõikudes. Varem kaardistatud konnarände teekonnad leiab ELFi konnade lehelt.
Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda veebilehel konnad.elfond.ee konnatalguliste listiga või „Konnad teel“ Facebooki lehega, kus suurematest talgutest jooksvalt teada antakse.
AITA OHUTULT
Konni üle tee aidates on väga oluline järgida liiklusohutuse põhimõtteid. Nii kahepaiksete kui ka konnatalguliste turvalisuse pärast soovitatakse talgukohtades kasutada ajutist konnatõket.
Tõke takistab konnade pääsemist teele ning talgulised saavad tee äärest tõkke tagant konnad ämbrisse koguda ja ohutuses veendununa nad üle tee toimetada. Konni abistama minnes tuleks kindlasti tutvuda konnatalgute infoga kodulehel.
KEVADINE KONNARÄNNE
Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis ning selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku mõned päevad.
Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena – külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt. ELF korraldab konnatalguid alates 2012. aastast. Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.
Allikas: Eestimaa Looduse Fond. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
