Juunis algatas Politsei- ja Piirivalveamet kampaania „Aga mina julgen sekkuda“, millega kutsub inimesi üles lähisuhtevägivalda märgates sekkuma. Igaüks meist peaks olema julge ning mitte tolereerima vägivalda vaid sellega silmitsi seistes adekvaatselt tegutsema.
Statistikaameti uuringust selgub, et 15–74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestest 74% arvab, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Pool paarisuhtes olijatest on vähemalt korra elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Aastas kogeb üks paar kümnest oma suhtes vägivalda.
2017. aastal registreeriti üle Eesti hinnanguliselt 2632 peresisese vägivalla kuritegu. Lähisuhtevägivalla all kannatanutest ligi 40% olid vägivalla ohvriks sattunud viimase viie aasta jooksul korduvalt.
Tüüpiline lähisuhtevägivalla toimepanija on 27-47-aastane põhi- või kesk(eri)haridusega mees, tüüpiline ohver aga 25-46-aastane keskharidusega naine.
Holtzworth-Munroe ja Stuarti uuringu põhjal on perevägivallatsejad kolme tüüpi:
1. tüüp − vaid pereringis vägivallatsejad (family-only batterers);
2. tüüp – düsfoorikud – piiripealsed vägivallatsejad (dysphoric-borderline batterers);
3. tüüp − üldiselt vägivaldsed − antisotsiaalsed vägivallatsejad (generally violent-antisocial batterers).
KUIDAS KÄITUDA KUI MÄRKAD VÄGIVALDA
* Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.
* Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.
* Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita ohvril mõista, et tema ei ole vägivallatsemises süüdi.
* Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
* Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!
MEIST IGAÜKS PEAB MÄRKAMA
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aasa sõnul on iga inimese kohus astuda vägivallale vastu:
„Ükski lähisuhtevägivalla ohver ei tohiks tunda, et ta on selle probleemiga üksi. Numbrid näitavad, et veidi kasvasid mullu tunamullusega võrreldes lähisuhtevägivalla infoteated. Ohvrid julgevad anda vägivallast rohkem politseile teada, kuid endiselt on palju neid juhtumeid, mis meieni ei jõua.”
“Vägivald ei ole ühe inimese, vaid terve ühiskonna probleem. Oled sa juhuslik kõrvalseisja, naaber, sugulane, sõber, kolleeg või poemüüja kohalikus poes – anna vägivallakahtlusest või abivajajast kellelegi teada või julgusta ohvrit abi küsima. See ei ole kohatu surkimine kellegi eraelus, vaid see võib päästa elu,“ julgustab Aas.
PÜHADE AJAL KISUB TÜLIKS
Vägivald koduseinte vahel suureneb pühade ajal, mis veedetakse sageli koos alkoholiga. Lähisuhtevägivalla kutsetele sõidavad politseinikud enim nädalavahetuseti ja õhtusel ajal.
Eelmisel aastal sai politsei keskmiselt 40 lähisuhtevägivalla info- ja kuriteoteadet päevas ja kolmandikul juhtudest oli lähisuhtevägivalla pealtnägijaks või ohvriks laps.
„Kodu peaks lapse jaoks olema kõige turvalisem koht ja vanemate kohus on oma last vägivalla eest kaitsta. Perevägivald on lastele trauma, nähtu ja kogetu elab neis edasi. Vägivalda kogenu on tulevikus suurema tõenäosusega vägivalla ohver või vägivallatseja. Vägivalla keskele sattunud laps ei tohi jääda tähelepanuta, vaid peab saama kohest tuge, et päästa laps vägivallamustrist,“ lisab Aas.
KAMPAANIA ON KASUKS
Kohese sekkumise olulisust ja kannatanu esmase toetamise vajadust näitas ka detsembrist märtsi lõpuni Pärnus läbiviidud lähisuhtevägivalla pilootprojekt. Projekt tõestas, et kannatanu kohene nõustamine on vajalik ja tulemuslik.
„Aga mina julgen sekkuda“ on osa Aga Mina väärtuspõhisest ühiskampaaniast, mis vältab terve 2018. aasta ja tuleneb soovist kinkida tulevastele põlvkondadele tervem ja turvalisem elukeskkond.
Allikas: PPA. Pilt: Pixabay
