1406 liiklusõnnetust, 1725 vigastatut; bussitäis hukkunuid; hinnanguliselt 25 000 sõidukijuhti, kes on rooli istunud purjuspäi – kas möödunud liiklusaastast on põhjust positiivselt kõneleda? Vaatame üle Maanteeameti “liiklusaasta 2017” aruande.
2017. aastal toimus 1406 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1725 ja hukkus 48 inimest. Liiklusõnnetuste ning neis viga saanud inimeste arv ei ole märgatavalt vähenenud. Võrreldes 2016. aastaga hukkus 23 liiklejat vähem.
https://www.youtube.com/watch?v=tDsQt9Yze5s
LIIKLUSOHUTUS POLE PARANENUD
„Hukkunute arvu vähenemine üksi ei näita süsteemset liiklusohutuse paranemist. Liiklusõnnetuste ja neis vigastatute arv ei ole märgatavalt muutunud ning inimeste liikluskäitumine, sõidukipargi vanus ega muud liiklusõnnetuse toimumist või tagajärgi mõjutavad tegurid paranenud. Kahjuks pean võimalikuks, et järgnevatel aastatel tõuseb hukkunute arv taas varasemale tasemele ehk 70 lähedale,“ ütleb Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.
Ernits usub siiski varasemasse hukkunute arvu languse püsivasse iseloomu: „Positiivsena võib välja tuua, et kui aastal 2015 langes hukkunute arv 78 hukkunu juurest 70 lähedale, siis juba kolmandat aastat järjest 2015. aastal kardetud tagasilangust toimunud ei ole.“
PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul võib möödunud aastaga suures pildis rahule jääda. „Keegi ei ole õnnelik, et 48 inimese elu katkes ja sajad said vigastada, kuid eelmine aasta oli liikluses siiski meie turvalisim. Nüüd on kõikide ametkondade ja inimeste teha, et me seda arvu enam ei ületaks, vaid iga aasta järjepidevalt kärbime,“ ütles Loigo.
Loigo lisas, et kõige suuremat mõju liiklusele avaldab keskkond. „Olgu selleks tehiskeskkond nagu taristu, ilm, teised liiklejad või politseinikud, kuid keskkonnal on suurim roll. Peame jõudma nii kaugele, et meie keskkond oleks selline, kus mitte ilm, vaid just taristu ja järelevalve muudavad liikluspilti aina turvalisemaks.“
MIKS LIIKLUSÕNNETUSED JUHTUVAD?
Liiklusohutust analüüsides ei piisa ainult statistilistest andmetest. Seetõttu uurib alates 2017. aastast liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon kõiki Eestis toimunud liiklusõnnetusi, milles keegi hukkus või kus sai vigastada viis või enam inimest.
Komisjoni eesmärk on välja selgitada ja üldistada asjaolusid, mis mõjutasid liiklusõnnetuste toimumist ja inimeste vigastada saamist. 2017. aastal uuris liiklusõnnetuste uurimiskomisjon 50 liiklusõnnetust.
„Varasemalt suutsime liiklusõnnetuste andmete pinnalt vastata ainult küsimusele, mis juhtus. Tänu liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni tööle saame vastuse ka küsimusele, miks juhtus ja sealt edasi, mida teha, et enam ei juhtuks. Tänu liiklusõnnetuste uurimiskomisjonile teame näiteks, et eelmisel aastal oli vähemalt kolme hukkunu taga sõidukijuhi eelnevalt diagnoositud terviserike ning kolme hukkunuga liiklusõnnetust võib käsitleda suitsiidina,“ selgitab Ernits.
UUS MUGAV STATISTIKAMOODUL
20. märtsil avalikustas Maanteeamet oma kodulehel uuenenud liiklusõnnetuste statistikamooduli. Välja on toodud õnnetuste, vigastatute ja hukkunute statistika aastate, maakondade ning liikleja tüüpide ja– vanuste kaupa. Lisaks näeb ka joobes juhtide ja turvavöö mittekasutajate osakaalu. Uuenendud statistikamooduli leiab siit.
VAATA LIIKLUSAASTA 2017 ARUANNET TÄISMAHUS
[pdf-embedder url=”https://www.accelerista.com/wp-content/uploads/2018/03/Liiklusaasta-2017-1.pdf” title=”Liiklusaasta 2017 – 1″]
Allikas: Maanteeamet. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
