Jaanuarist hakkab kehtima uus menetlusliik – lühimenetlus, mis on nagu lihtsamate väärtegude kiiruskaamera – kiirem ja bürokraatiavabam. Lühimenetlust rakendatakse nende väärtegude puhul, kus ei teki otsest kahju inimeste elule ja varale.
1. jaanuarist 2019 hakkab väärteomenetluse seadustikus kehtima uus menetlusliik – lühimenetlus.
See võimaldab vormistada lihtsamate rikkumiste väärteotrahvi senisest mitu korda kiiremini ning lühimenetluse trahve ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetlus on nagu lihtsamate väärtegude kiiruskaamera.
Kiirem menetlus aitab oluliselt säästa nii inimeste kui menetlejate aega, vähendab oluliselt paberimajandust ja tagab selle, et trahvimäärades ei ole enam erinevusi.
Kes on saanud liiklusrikkumise eest trahvi, teab, et rikkumise vormistamine võtab kaua aega ja toodab hunniku pabereid.
E-riigis peaks paberivabadus olema normiks, aga vanade juurdunud protsesside muutmine on nagu kaubarongi manööverdamine – vaevaline.
Nüüd on puhumas uuemad tuuled, mis toovad vähemalt ühes lõigus uuest aastast kaasaegsemat lähenemist – lihtsama väärteo eest saab trahvi palju kiiremini.
Väärteomenetlusega on Eestis paljud kokku puutunud. Näiteks 2016. aastal registreeriti ligikaudu 170 000 väärtegu, kehtiv väärteokaristus oli 2017. aasta veebruari seisuga Eestis ligikaudu 250 000 isikul. 24. märtsi 2010. aasta seisuga oli karistusregistrisse kantud 580 397 kordumatut isikut.
Kõigi väärtegude menetlemine võtab palju aega. Lähtuvalt sellest luuakse väärteomenetlusse uus menetlusliik, mis võimaldab reageerida rikkumistele vähem riivavalt, kuid säilitades vajalikus mahus üld- ja eripreventiivse mõju. Lühimenetlus on väärteomenetluse seadustikku kavandatud uus menetlusliik.
Tehniline võimekus igasugusteks toredateks asjadeks on patrullautodes olemas ning uue aasta alguses käivitubki ühe, võiks öelda et lausa märgilise sammuna rakendus, mis võimaldab lihtsama rikkumise loetud minutitega vormistada. See on mõnus suund – suurem efektiivsus ja kiirus.
[pullquote]
Lühimenetluse protsess:
– Politsei tuvastab rikkumise ja informeerib inimest sellest.
– Rikkumise tuvastamiseks kasutatakse olemasolevaid tõendusmaterjale (video, kiirusemõõtja protokoll, politseiametniku ütlused), mida ei pea paberil vormistama.
– Kui inimene on nõus, siis paberil otsust ei vormistata, vaid see edastatakse talle elektrooniliselt.
– Umbes 5 minuti pärast peatamist saab inimene oma teekonda jätkata.
– Trahv tuleb tasuda või vaidlustada 15 päeva jooksul.
[/pullquote]
Lihtsamad rikkumised, kiire trahv
Lühimenetlust rakendatakse lihtsamate väärtegude puhul, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki.
Siseministeerium on määratlenud 20 levinud rikkumist, mille saab lühimenetlusega kiiresti vormistada.
Uuest aastast pääseb lühimenetlusega kiiremini näiteks nende rikkumiste korral: ühistranspordis piletita sõitmine, keelava fooritule eiramine, lahtise turvavööga sõitmine, kiiruse ületamine alla 20 km/h ja ilma liikluskindlustuseta sõitmine.
Lühimenetlusega määratakse inimesele kindlas summas rahatrahv ning rikkumist karistusregistrisse ei kanta.
Lisaks ajavõidule on lühimenetlus ka “odavam” – trahvid on väiksemad kui varem tavalise väärteomenetluse puhul.
Näiteks keelatud kohas suitsetamise eest võib täna saada kuni 80 eurot trahvi, aga mõjutustrahv lühimenetlusega kergendab tulevikus rahakotti 20 euro võrra.
Vähem pabereid ja bürokraatiat
Lühimenetluse kasutamine vähendab oluliselt paberite vormistamisele kuluvat aega.
Nii jääb kulutamata hulk inimeste ja ka politseinike aega. Pole küsimustki, et ajaga on targematki teha, kui pabereid määrida.
Eestis on praegu Euroopa kõige bürokraatlikum väärteomenetluse protsess. Näiteks Inglismaal tegi politsei juba aastate eest lihtsamate rikkumiste eest trahvi sarnaselt parkimistrahvidega Eestis – masinasse trükitakse sisse auto number ja inimese nimi ning printerist sõidab välja “kviitung.”
Kuigi Eestis kasutatakse juba tänagi nii kiirmenetlust kui ka videotõendit, võtab keskmine väärteomenetlus ikkagi aega ligi 20 minutit, rääkimata üldmenetlusest. Seaduse muudatuse tulemusena väheneb see ajakulu loodetavasti umbes 5 minutile.
Lühimenetluses vormistatakse ainult üks dokument – lühimenetluse otsus. Kui inimene on nõus, siis ei teki lühimenetluse käigus ühtegi paberit, sest otsuse saab saata talle elektrooniliselt.
Menetluse lihtsustamine säästab aega nii inimestele kui politseile. Politsei vaates jääb rohkem aega tegeleda järelevalvega ja olulisemate süütegude lahendamisega, sest hinnanguliselt on uue menetlusliigiga võimalik menetleda vähemalt kolmandikku ehk umbes 45 000 väärtegu aastas.
See tähendab, et paberite määrimise arvelt vabaneb vähemalt ühe ööpäevaringse patrulli jagu ressurssi (10,6 ametnikku).
Taibukamad märkasid eespool nimekirjas piletita sõitmist ühe väärteona, mida lühimenetlusega saab vormistada. Lühimenetlus ei puuduta ainult politseid, kasu saavad ka teised ametkonnad, kes väärtegusid menetlevad, näiteks kohalikud omavalitsused.
Kindlad trahvimäärad
Siiani olid seaduses paika pandud maksimaalsed kehtivad karistusmäärad ja tegelik trahvisumma erines selle määra piires oluliselt.
Näiteks jalakäijale tee mitteandmise eest oli ette nähtud rahatrahv kuni 200 eurot, 2016. aasta keskmine trahvimäär selle rikkumise eest oli 56 eurot.
Lühimenetluse puhul kehtivad konkreetsete rikkumiste eest kindlad trahvimäärad. See suurendab õigusselgust – samade rikkumiste puhul ei esine enam põhjendamatuid erinevusi trahvimäärades.
Lühimenetluse mõjutustrahv jääb sõltuvalt rikkumisest vahemikku 20-80 eurot ning seda saab rakendada järgmiste väärtegude menetlemisel:
1. Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine
2. Registreerimata sõiduki juhtimine
3. Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine
4. Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine
5. Punase tule eiramine
6. Jalakäijale tee mitteandmine
7. Kiiruse ületamine kuni 20 km/h
8. Möödasõidunõuete rikkumine
9. Vastassuunavööndis sõitmine
10. Raudteeülesõidukohal liiklusnõuete rikkumine
11. Lahtise turvavööga sõitmine
12. Mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita
13. Parkimine keelatud kohas
14. Parkimine keelatud kohas teisi ohustades
15. Muu nõuete rikkumine juhi poolt
16. Jalakäija või jalgratturi muu rikkumine
17. Veoauto juhtimine teekasutustasu maksmata
18. Veoauto juhtimine väiksemas määras teekasutustasu makstes
19. Suitsetamine selleks keelatud kohas
20. Piletita sõit ühistranspordis
Mitteloetava numbrimärgiga sõitmise eest võib trahvi saada 20 eurot, lahtise turvavööga sõitjale saab lühimenetleda trahvi 40 eurot, kindlustuseta auto juhtimise eest 80 eurot. Kiiruseületamise eest määratakse trahv samade põhimõtete alusel nagu toimib kiiruskaamera.
Karistamata oleks kõige parem
Loomulikult on meist igaühe võimuses käituda nii, et karistama ei peakski. Lühimenetlus lähtub põhimõttest, et inimesi ei pea nii palju karistama. Selle taga omakorda pesitseb õiguse üldine põhimõte – tagajärg peab olema teoga proportsionaalne.
Kui vaadata tänast seisu, siis on karistusregistris kanne ligi 250 000 inimesel ehk umbes 20% Eesti inimestest. Edaspidi lühimenetlusega menetletud rikkumisi karistusregistrisse ei kanta.
Näiteks on ebaloogiline, et karistusregistrisse jääb jälg maha ka sellistest väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõitmine, punase tulega tee ületamine või katkine numbrituli.
Sellega tehakse konkreetne vahe karmimate rikkumiste puhul määratavate karistuste ja kergemate rikkumiste puhul määratavate hoiatuste vahel. Samuti ei rikuta muidu seadusekuulekate inimeste tulevikku ära sellega, et neil on karistusregistris mõni märge.
