Reede, 22. november 2024
1. jaanuarist jõustus seadusemuudatus, mis lubab politseil kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust juhul, kui rikkuja on sellega nõus. Kergemate väärtegude puhul saab kiirelt vormistada mõjutustrahvi. Trahvide “hinnakiri” on allpool toodud.

Lühimenetluse peamine eesmärk on kokku hoida politsei aega ning vähendada ülekriminaliseeritust. Seda menetlusviisi kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega.

Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on konkreetselt määratud.

Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest.

Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea neli korda – keskmiselt võtab vormistamine aega viis minutit.

Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes 1/3 kõigist rikkumistest. Paberitööst vaba aega saab politsei kasutada näiteks ennetustöö tegemiseks.

Loe lühimenetluse kohta pikemalt siit

PATUREGISTER JÄÄB PUHTAKS

Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. Ligi viiendik kõigist Eesti inimestest figureerib täna karistusregistris. Seda on ilmselgelt liiga palju.

“On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,“ onVeiko Kommusaar, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja veendunud.

Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime. Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu.

Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi. Lühimenetluse otsust on inimesel õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning siis jätkatakse juhtunu selgitamist üldmenetluses.

Lühimenetluse puhul vormistatakse üldjuhul vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning rikkuja-poolsel nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt, kusjuures allkirja annab inimene sel juhul otse politseiautos olevale kuvarile. Kui inimesel e-maili ei ole, antakse dokument talle jätkuvalt paberkujul.

LÜHIMENETLUSTE “HINNAKIRI”
Väärteokoosseis

Rahatrahvi ülemmäär EUR

2016 määratud keskmine rahatrahv EUR

Lühimenetluse mõjutustrahv EUR

1.

Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine

400

60

80

2.

Registreerimata sõiduki juhtimine

400

113

80

3.

Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine

40

22

20

4.

Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine

400

48

80

5.

Punase tule eiramine

200

65

40

6.

Jalakäijale tee mitteandmine

200

56

40

7.

Kiiruse ületamine kuni 20 km/h

120

67

3−60

8.

Möödasõidunõuete rikkumine

400

96

80

9.

Vastassuunavööndis sõitmine

400

76

80

10.

Raudteeülesõidukohal liiklusnõuete rikkumine

400

61

80

11.

Lahtise turvavööga sõitmine

200

72

40

12.

Mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita

200

48

40

13.

Parkimine keelatud kohas

40

24

20

14.

Parkimine keelatud kohas teisi ohustades

200

70

40

15.

Muu nõuete rikkumine juhi poolt

80

32

20

16.

Jalakäija või jalgratturi muu rikkumine

40

17

20

17.

Veoauto juhtimine teekasutustasu maksmata

160

80

18.

Veoauto juhtimine väiksemas määras teekasutustasu makstes

80

40

19.

Suitsetamine selleks keelatud kohas

80

30

20

20.

Piletita sõit ühistranspordis

40

20

20

Allikas: Siseministeerium. Kaanepilt Sten Ottep/Fifty Visual

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.