Maanteeamet palub kõigil liiklejatel silmad teel hoida, et kollast vilkurit mitte maha magada: niitmishooaeg on alanud. Teedel liikuvad hooldemasinad võivad jääda viimaseks roolimobiiliku nähtud objektiks enne Suurt Pauku. Neid rumalaid õnnetusi juhtub igal aastal.
Maanteedel, aga ka rohelise mururibaga ääristatu asulasisestel teedel tasub suveperioodil hoida täit tähelepanu: niitmistöid tegevaid hooldemasinaid kohtab igapäevaselt.
Üksiti aitab roolis roolimisega tegelemine vältida neile otsasõitu, teisalt aga on sõidukijuhil kohustus lasta kollase vilkuriga sõidukil tööd teha. Teepeenraid ja -nõlvu niitev hooldemasin on piisavalt suur objekt, et sellest mitte mööda vaadata.
JALAKÄIJA, TÄHELEPANU!
Rohelise mõtteviisiga liiklejad ei pea kollast vilkurit märgates muretsema: Maanteeameti hooldepartnerid valivad keerulistes kohtades heakorratööde, sh umbrohu tõrje tegemiseks sobilikud meetodid, et tagada teeäärte seisundinõuded. Peamiselt kasutatakse liigse heina vastu vana head vikatimeetodit ning niidetakse rohemass jalalt.
Riigiteede piirnevatel aladel tehakse kemikaalidega umbrohutõrjet ainult neis kohtades, kus niitmine on raskendatud – näiteks kaitsepiirete all, tähispostide ja liiklusmärkide ümbruses ning masinatega raskesti ligipääsetavates kohtades valdavalt väljaspool asulaid.
Siiski kasutatakse kemikaale võimalikult vähe ning kasutatavad kogused ei kahjusta keskkonda. Samas on jalakäijatel, eriti neil, kel näpu otsas või vankris järelkasv, mõistlik kollast vilkurit nähes kaugema kaarega mööda minna, sest lenduvad kemikaaliosakesed satuvad ikkagi hingamisteedesse.
Maanteeamet selgitab, et loomulikult tuleb umbrohutõrjel kinni pidada kehtivatest nõuetest – näiteks kehtivad piirangud veekogude läheduses jm. Herbitsiidide kasutamist reguleerivad Taimekaitseseadus, vastav määrus jne. Lisaks peab professionaalne kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ning tal peab olema selle läbimist tõendav taimekaitsetunnistus.
Allikas ja pilt: maanteeamet
