2017. aasta 31. detsembri seisuga on Maanteeameti registris 1190 elektriautot. Kokku on Eestis arvel 725 944 sõiduautot, sh peatatud registrikandega autod. Elektriautode osakaal kõigist sõidukitest on 0,16%.
Uusi sõiduautosid müüdi 2017. aastal Eestis kokku 25 618, särtsukate osakaal oli põhimõtteliselt olematu. Ehkki elektriautode hinnad tasapisi kukuvad, ei ole Eesti ostjad pärast ELMO ostutoetusprogrammi äkilist lõppemist 2014. aasta augustis siiani toibunud. Ka eri soodustused ei motiveeri elektriautot ostma.
Võtsime ette Maanteeameti kõige värskema sõiduautode statistika ja vaatasime rida-realt üle, kui palju ja milliseid elektriautosid praegu Eestist leida võib. 31. juuli 2017 seisuga oli Eestis arvel 1347 eri kategooria elektrisõidukit, seega on poole aasta jooksul pilt õige vähe muutunud.
| Tootja /Mudel | Arvel tk | Kommentaar |
| Mitsubishi i-MiEV | 546 | Peamiselt KOV ja sotsiaaltöötajate autod |
| Nissan Leaf | 428 | 2017. aastal võeti arvele 10 Nissan Leafi |
| Nissan E-NV200 | 21 | Täiselektriline väikebuss/kaubik liidetud |
| Tesla Model S | 56 | 2017. arvele võetud 3 autot |
| Tesla Model X | 10 | 2017. aastal arvele võetud 6 autot |
| Volkswagen e-UP | 40 | Ideaalis kuni 160 km ühe laadimisega |
| MIA EV | 20 | Lustakas … misasi? Sõiduauto? Karp? |
| Renault ZOE | 17 | 200 km ja rohkem ühe laadimisega |
| Micro-Vett Fiorino Elettrico | 10 | Itaallaste multifunktsionaalne kaubik |
| Tazzari Citysport EMI | 10 | 2013. aastal tootmisse jõudnud lahedus |
| BMW i3 | 9 | Lisaks 8 hübriidajamiga i3 |
| Volkswagen Golf EV | 6 | 4 tk 2014. aastal arvele võetud |
| Kia Soul EV | 6 | Lõbusate hamstritega reklaamitav EV |
| Citroen C Zero | 3 | i-MiEV sõsarmudel |
| Hyundai Ioniq EV | 2 | Tesla Model 3 konkurent võiks olla |
| Easysmile EZ10 | 2 | 2017 isejuhtiv bussike |
| Peugeot iON | 1 | 2011. a arvel, i-MiEV sõsarmudel |
| Fiat 500 EV | 2 | 2012. aastal arvele võetud, väike ümberehitus |
| ZEV Smiley | 1 | Hiina elektriauto, 2011. arvele võetud |
.
Lisaks leiab registrist rea omavalmistatud või elektrile ümber ehitatud sõidukeid: GAZ, ZEV Seven, Triumf GT6 1972 kupee, VW 1200 kupee 1984, VW Golf luukpära 1992, VW Golf Variant 1994, Dacia Sandero jt.
SUURI MUUTUSI POLE TOIMUNUD
Jätkuvalt on populaarseim särtsukas Eestis “püha ELMO tuluke” ehk Mitsubishi i-MiEV, mida peamiselt kasutavad KOV sotsiaaltöötajad. Hõbedakohal on maailma populaarseim elektriauto Nissan Leaf.
Kolmas ja väga tubli noobel Tesla Model S, aga vahe n-ö rahvalike särtsukatega on kaheksakordne. Tesla kiituseks peab ütlema, et Model S ja X on registris kaugelt rohkem kui mõne luksusbrändi autosid.
Volkswagen e-Up! on mingil ajal olnud ostjate seas päris populaarne, e-Golf üllatuslikult mitte üleliia ostetud. Samas võinuks eeldada, et just linnas ja linna lähedal tegutsevad ettevõtted tahaksid e-Golfi, mille ainus erinevus tava-Golfist seisnebki elektriajamis. Aga olgu siis pop ja lahe e-Up! kui et üldse ei midagi.
Kurb üllatus on Hyundai Ioniq EV, mida on registris arvel vaid kaks: oleks arvanud, et ostjad avastavad uudse särtsuka kiiremini. Hind on hea, sõiduraadius piisav, et päev-kaks oma sõite rahus teha. Ju siis on hübriidajam ja pistikhübriid rohkem “kindla peale” minek.
2018. AASTA VÕITJA: NISSAN LEAF
Uue generatsiooni Leaf peaks tooma uutesse tabelitesse värske tuulepuhangu: maaletooja sõnul on huvi auto vastu, mis füüsiliselt jõuab salongidesse märtsi alguses, olnud oodatust suurem. Vähemalt üks suur tellimus on vormistatud, esimesed uued Leafid antakse omanikele üle veebruaris.
Nissan Leafi võib Igor Mangi abita tänavuseks võitjaks ette ära kuulutada, sest samas segmendis ülivõimsat konkurenti paistmas ei ole. Näib, et Ioniq EV tahab harjumiseks aega, Tesla Model 3 tarneaega nügiti just äsja jälle natuke kaugemale… ja ülejäänud tänavused tulijad on kõik hübriidajamiga või noobelsegmendist.
KIIRLAADIMISVÕRGU HÄGUNE TULEVIK
ELMO võrgus töötab täna 168 kiirlaadijat. Nende edasine saatus on jätkuvalt lahtine – kes võrgu üle võtab, kes seda täiendama hakkab, me täna ei tea. ELMO kodulehe värskeim uudis pärineb 12. oktoobrist 2017. aastal: “SMS-iga kiirlaadija aktiveerimine töötab taas.”
Riigihanke osas on seis sama mis kuu tagasi – see on plaanis välja kuulutada. Seni jätkab lepingu alusel ABB “postide” hooldamist ning elektriautode omanikud veavad populaarsemates laadimiskohtades jätkuvalt vägikaigast tavaautode ossparkijatega, kes süüdimatult laadijaid ummistavad.
Ka ELMO rendiautod ununevad mõnikord laadija otsa magama ja valmistavad pahameelt särtsakatele taksodele, mis peavad end päevas saama laadida.
MIS PANEKS MEID OSTMA SÄRTSUKAID?
Elektriautode populaarsuse kasvule Eestis annaks kindlasti hoogu riigipoolne toetus. Sealjuures ei pea see olema endisel tasemel kuni 50% auto ostuhinnast, mis ahvatleb letihindadega manipuleerima vaid võib olla kas kindel summa, mis arvutatakse maha juba salongis (nagu Soomes) või näiteks käibemaksu tagasiarvestus.
Kui särtsuka ostja, sõltumata kas ta on era- või äri, saaks kuni 40 000 eurose elektriauto ostult käibemaksu tagasi arvestada, oleks see suur asi. Kallimate kui 40 000 eurot autode puhul tekib õigustatud küsimus, miks peaks keegi riigi toel soetama endale luksuseseme?
Nissan Leaf, Renault Zoe, ka tulemata jäänud Opel Ampera-e ning pikisilmi igatsetud Tesla Model 3 hinnad jäävad alla 40 000 euro. Nende autode ostult käibemaksu maha arvutamine annaks mitmel puhul eelise isegi n-ö tavaautodega võrreldes. Üldjuhul on elektriautode baasvarustus täiesti piisav igapäevakasutaja jaoks.
Lisaks võimalusele, saada 100% tagasi käibemaks, võib mõelda lisaboonustele nagu tasuta parkimine, tasuta kiirlaadimine jms. Hulluks ei tasu sellega aga minna, sest elektriautod saavad normaalsuseks mõne aastaga ning kui ülemäära ühte sõidukiliiki soodustada, oleme teistpidi kahvlis.
SOOME NÄIDE: TASA JA TARGU
Soome on otsustanud aastatel 2018 – 2021 panustada keskkonnasõbralike sõidukite soetamisse: riigipoolne 2000-eurone toetus kehtib kuni 50 000-eurose elektriauto ostjale, hind sisaldab nii käibemaksu kui automaksu.
Aastas panustab Soome riik elektriautode ostutoetusse 6 miljonit eurot. Lisaks investeeritakse 2019. aastani üleriiklikku laadimisvõrku 4,8 miljonit eurot.
Elektri- või vesinikauto ostutoetuse kõrval toetab Soome riik tavaauto maagaasile ümberehitamist kuni 1000 euroga ning sõiduauto etanoolile ümberehitamist 200 euroga. Toetus makstakse välja registrimuudatuse tegemise järel.
Algatus on leidnud positiivse vastukaja, Soome turu vastu tunnevad huvi mh Hiina särtsukatootjad. Kui nii mõelda, siis Volvo-Geely lapsuke Lynk & Co, mis paari aasta sees plaanib turule tuua rea särtsakaid, oleks tervitatud ka Eestis.
MIS KÕIK SAAB MINNA VALESTI?
Aeg näitab. Praegune maksupoliitika ei anna erilist lootust positiivsete muutuste suunal. Elektriautod ei ole riiklik prioriteet vaid kohustus kunagi saadud rahaga püsti pandud kolossil hinge sees hoida.
Kuulujutte uue riikliku toetuse kehtestamisest on ringelnud. Latatarad teevad populariseerimisele seatembu – kui inimene ootab ja loodab, et äkki keegi midagi annab, siis ta ei ostagi. Sest milleks osta kui muidu saab…
CNG-autod ning iselaaduvad elektrihübriidid ja pistikhübriidid on särtsukate kõrval keskkonnasäästlikum valik mida iga ostja ise teha saab. Kõigepealt CNG või hübriid, ja siis, järgmisel liisingperioodil loodetavalt ongi juba elektriautod muutunud igapäevaseks ja taskukohaseks. Lootma peab!
Allikas: Maanteeamet. Täname: Henri Daum, Merit Mähar. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
