5. aprillil tähistame Eesti teedel järjekordset mobiilivaba päeva. Ent ohtlik ei ole vaid telefoni kasutamine roolis, juhi keskendumist takistavad ka söömine, muusika kuulamine, lärmakas vestlus sõidu ajal. Ennetuskampaania “Kui juhi, siis juhi” raames saab igaüks ausalt rääkida oma loo, kuidas muude tegevuste tõttu on olnud “napikas” või juhtunud õnnetus.
Maanteeameti kampaanialehel www.mnt.ee/juhi saab julge kodanik jagada oma kogemust, kuidas on kõrvaliste tegevustega tegelemine on teda puudutanud. Oodatud on nii autojuhi, kaasreisija, jalakäija kui ka möödakõndija lood.
LIIKLEJATE PIIRIPEALSED SEIKLUSED
a) “Ohtlikke olukordi on mul olnud mitmeid, kuid pärast ühte intsidenti hakkasin endale süstemaatiliselt autos telefoni kasutamist keelama. Tol õnnetul korral vaatasin sõnumit, jäin seda pikemalt silmitsema ja järgmisel hetkel oli juba hilja reageerida.”
b) “Mul on napikaid olnud palju. Täna tuli jälle üks bensiinijaamast, ühes käes oli telefon. Ta ei saanud hästi rooli käsitseda ning nii keeraski üle kahe rea mulle ette. Seda juhtub kogu aeg.”
c) “Mina olen sõitnud teisele autole tagant sisse, kui otsisin kotist telefoni, et teada saada, kes helistab.”
d) “Ülekäigurajal on tüüpiline, et ei saa üldse aru, kas autojuht on üldse adekvaatne, kuna ta räägib telefoniga. Kogu aeg peab olema valvel, kas ta peatub või sõidab otsa.”
KUIV AGA KÕNEKAS POLITSEIKROONIKA
– Valgamaal sai vigastada naine, kes autoroolis istudes hakkas sõidu ajal mobiiltelefoni otsima, unustas aga samal ajal auto juhtimise. Auto kaotas juhitavuse ja rullus üle katuse.
– Tallinna-Paldiski maanteel juhtunud liiklusõnnetuses sai vigastada viis inimest, neist kolm lapsed. Laupkokkupõrke põhjustas juht, kes põrandale kukkunud mobiiltelefoni otsides kaldus autoga vastassuunavööndisse.
– Pärnumaal põhjustas liinibussi juht liiklusõnnetuse, mis oli tingitud kõrvalisest tegevusest. Nimelt sattus mehel sõidu ajal suhu pandud kommi kurku, mille peale juht köhima hakkas ning teelt välja vastu puud sõitis.
– Tallinnas sõitis naine kooli juures otsa teise klassi tüdrukule. Autojuht ei märganudki, et oli kellelegi otsa sõitnud, sest tegeles parasjagu oma nutitelefoniga.
ÕUDSED FAKTID
[dropcap]![/dropcap] Kõrvaliste tegevuste tõttu juhtub Eestis iga päev keskmiselt 2,1 liiklusõnnetust.
[dropcap]![/dropcap] 33% juhtidest sattus 2016. aastal tähelepanu hajumise tagajärjel ohtlikesse olukordadesse – kaldus oma sõidurealt kõrvale; ei märganud foori või liiklusmärki; äkkpidurdas, et eessõitjale mitte sisse sõita; eksis teelt; ei märganud jalakäijat või jalgratturit.
[dropcap]![/dropcap]Inimene ei suuda kahte asja korraga teha! Rooli keerates ja samal ajal telefoni kasutades, süües või GPS-i seadistades lülitub aju ühelt tegevuselt teisele, saamata ohuolukorras aru, kumb neist on tähtsam. Autojuhtimine kõrvaltegevusena võib lõppeda traagiliselt.
[dropcap]![/dropcap]Kui inimene räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga, siis muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks, nagu oleks ta joonud kaks või kolm klaasi veini.
[dropcap]![/dropcap]Autoroolis kõrvaliste tegevustega tegelemine segab juhti peamiselt neljal viisil: visuaalselt, käeliselt, tunnetuslikult, auditiivselt
[dropcap]![/dropcap]Juhi pilk on teelt eemal, helistamiseks tuleb käed roolilt võtta, vestlus või muud helid hajutavad tähelepanu ning mõtted on mujal kui autojuhtimisel.
[dropcap]![/dropcap]Autos vabakäeseadme kasutamine ei ole samuti ohutu, kuna roolikeeraja tähelepanu on ikkagi hajutatud kõne ja juhtimise vahel.
[dropcap]![/dropcap]Ekstreemsemad kõrvalised tegevused roolis, mida liikluspolitseinikud on Eestis näinud: habeme ajamine, sulgpallireketiga mängimine, supi söömine ja raamatu lugemine.
Vaata ka maanteeameti Facebooki lehte
Allikas ja meedia: maanteeamet
Video: Kõrvalised tegevused roolis jätavad auto ohtlikult pikaks ajaks juhita
