2018. aasta on Eesti liikluses olnud kõike muud kui kena. Juba kaheksandat korda saadab PPA korduvatele liiklusrikkujatele musta jõulukaardi, lootuses, et karm sõnum paneb mõne neist oma käitumist muutma.
Politsei käest jõulukaardi saamine ei peaks olema rõõmusündmus vaid piinlik ja mõtlemapanev seik. Ent on inimesi, keda ei pane mõtlema ka n-ö iga-aastane musta jõulukaardi traditsioon. PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et kaks aastat järjest saavad musta kaardi siiski vähesed liiklusrikkujad.
“Kaardi eesmärk on panna inimene mõtlema, et piiride kompamine liikluses lõppeb ühel hetkel kurvalt. Varasemad karistused pole kaardisaajatele loodetud mõju avaldanud, kuid vahest meiepoolne jõulukaart paneb inimese mõtlema,“ selgitas Sirle Loigo.
Statistika järgi on suurimad liikluses huligaanitsejad 20-24-aastased põhiharidusega Eesti kodakondsusega mehed. Ent mitte ainult – musta jõulukaardi saab tänavu ka 18 naist. “Noored mehed on riskialtimad ning seda peegeldab ka liiklusalaste süütegude statistika,” tõdeb Sirle Loigo.
Nagu arvata, on kõige suurem patt liikluses massiline kiiruseületamine, järgnevad muud rikkumised ning sõitu minek tehnoülevaatuseta autoga.
“Kiirus on üks suurimaid faktoreid, mis eristab plekimõlkimist hukkunuga liiklusõnnetusest. Neil, kes pedaali tallavad, on suurem tõenäosus maine elu oodatust varem lõpetada,“ tuletab Loigo kiiruse ületamise tagajärgi meelde.
NELI JA ROHKEM KORDA PÄTTI
Kaart jõuab inimesteni, kes on 2018. aastal korda saatnud neli või rohkem liiklusalast süütegu. Kokku oli selliseid inimesi 432, kellest 32 said kaardi ka eelmise aastal.
Kõige rohkem rikkumisi on 60-aastasel mehel, kes kogus kümne kuuga 12 väärtegu. Mees on liikluses viimase viie aastaga toime pannud rohkem kui 30 väärtegu.
25. novembril sõitis mees Tallinnas Logi tänaval jalgrattateel, 17. oktoobril ületas ta Tallinnas Rannamäe teel kiirust 50 km/h alas 13 km/h võrra.
9. oktoobril parkis ta Tallinnas Lootsi tänaval selliselt, et häiris oluliselt liiklust. 30. juunil sõitis ta Tallinnas Sadama tänaval, kus liiklemiseks on tarvis eriluba. 30. märtsil eiras juht sissesõidukeelu märki.
300 000 EUROT TRAHVIRAHA
Kaardisaajatele määrati 1500 rahatrahvi kogusummas 300 000 eurot. 70% kaardisaajatest pani toime neli liiklusalast süütegu, viiendik aga viis süütegu. Maksimaalne rahatrahv ehk 1200 eurot määrati kahele liiklejale. 141 korral võeti juhilt juhtimisõigus.
38 inimest põhjustas kokku 43 liiklusõnnetust, neist kümnes sai inimene viga. Ühel juhul põhjustas kaardisaaja hukkunuga liiklusõnnetuse.
Rikkujate seas oli kolm inimest, keda karistati ainult süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest. Seitse inimest pani toime ainult raskeveokite valdkonnaga seotud rikkumisi, vähemalt pooled rikkumised olid raskeveokite valdkonnast 41 inimesel.
Kahe kaardisaaja rikkumised pandi toime ainult jalgrattaga, ühe ratturi kõik rikkumised seisnesid jalgratta joobeseisundis juhtimises. Kaardi sai ka inimene, kellel oli viiel korral turvavöö kinnitamata.
LINNALIIKLUSE “KUNNID”
Rikkujatest 155 elavad Harjumaal, neist 108 Tallinnas. 30 kaardisaajat elab Lasnamäe, 21 Põhja-Tallinna, 17 Mustamäe ja 15 Kesklinna linnaosas. Maardu elanikest saab jõulukaardi kuus, Viimsi vallas 12 ja Saue vallas 10 inimest.
Tartusse saadeti 36 kaarti, Narva 15, Kohtla-Järvele 14, Pärnu üheksa, Tapale seitse, Viljandisse viis. Rakvere ja Valga elanikud said neli kaarti ning Jõhvi, Haapsalu, Sillamäe ja Võru inimesed kolm.
Esimest korda saatis PPA musta jõulukaardi “liiklustalentidele” 2011. aastal. Tookord jagati laiali 1500 paberil musta kaarti, mida andsid üle ka politseiametnikud isiklikult. 2011. aastal sai liikluses viga poolteist tuhat ja hukkus sadakond inimest.
2017. aastal pani PPA posti 700 kaarti. See oli läbi aastate parim liiklusaasta üldse, mil Eestis hukkus “vaid” 48 inimest. See number ületati tänavu juba juulis. Võrdluseks: 2016. aastal hukkus Eestis 71, 2015. aastal 67 ja 2014. aastal 77 inimest.
Allikas ja meedia: PPA
