Alates 26. aprillist lendab Nordica Ukraina pealinna Kiievi Žulianõ lennujaama. Kiievi suuruselt teine rahvusvaheline lennujaam asub südalinnast vähem kui 10 km kaugusel ning on väga mugava ja kiire ligipääsuga.
Lisaks igapäevasele ühendusele Kiievi Borispoli lennujaamaga, toimuvad lennud Tallinnast Žulianõsse teisipäeviti, neljapäeviti ja pühapäeviti ning Žulianõst Tallinna esmaspäeviti, kolmapäeviti ning reedeti.
Lennufirma turundus- ja kommunikatsioonijuhi Toomas Uibo sõnul on Ukraina Eesti lennufirma jaoks oluline turg. Euroopa Liit on Ukraina kõige suurem kaubanduspartner.
Kõik märgid näitavad, et liiklus Eesti ja Ukraina vahel hoogustub lähiajal veelgi tänu kehtima hakanud viisavabadusele ning järjest tihenevatele ärikontaktidele kahe riigi vahel.
„Lisaks kahe pealinna vahel reisivatele klientidele ootame tugevat lisa ka transiitreisijate näol. Nordica suudab uue liini käivitamisega luua kiireid lisaühendusi ukrainlastele läbi Tallinna nii Skandinaaviasse, Kesk-Euroopasse kui ka Venemaale,” lisas Uibo.
Sel suvehooajal saab Tallinna lennujaamast lennata 41 sihtkohta. Meie rahvuslik lennukompanii katab neist 21, olles sellga konkurentsitult suurima lennuprogrammiga vedaja Tallinna lennujaamas.
1. juunil alustatakse lende Makedoonia kuurortlinna Ohridi ja sama kuu keskel algavad lennud Musta mere äärsesse Constantasse.
5. sajandil asutatud Kiiev on olnud Vana-Vene riigi, Vene õigeusu kiriku ja hiljem veel mitme riigi keskus. XX sajandil elas Kiiev üle kaks maailmasõda ja mitu revolutsiooni, praegugi toimub maailma ajalugu just seal.
Sellest hoolimata säilitab Kiiev oma ilu ja pakub külastajale endiselt väga palju huvitavat. Ivan Lavrentjevi kümme soovitust.
Lavra ja koopad
Kiievi-Petšerski lavra ehk õigeusklik suurklooster ilutseb Dnepri jõe parema kalda peal. Kloostri ajalugu algas sellest, et mõned keskaegsed mungad soovisid omaette olla – niisiis tegid nad endale metsa koopad.
Kuna munkade arv suurenes, ehitati ka kirik ja mitu abihoonet valmis ja nii ta kasvaski. Nagu keskajale omane, tehti lavra ümber ka kaitserajatisi, mis ühes jumala tahtega kaitsesid mehi korduvalt võõrvägede eest.
Lisaks klerikaalsele arhitektuurile pakub lavra ka põnevaid muuseume, seal on Ukraina ajalooliste aarete, raamatu- ja trüki ning kunstimuuseum.
Muide, ka bõliinade kangelase Ilja Murometsi üks prototüüpe veetis elu lõpu siin ja tema säilmeid näidatakse aeg-ajalt külastajatele. 1980ndatel läbiviidud kolju ja kere uuringutest selgus, et mees oli keskaja mõistes pikka kasvu (177 cm) ning suri piigi- või mõõgalöögi tagajärjel, olles enne – ilmselt sõjategevuses – palju traumasid saanud. Loe rohkem Estraveli blogist
Allikas: Nordica. Pilt: Pixabay
