Maksu- ja tolliameti statistika põhjal vähenes juulis mootorikütuste müük ligi 10% mullusega võrreldes. Õliühingu hinnangul on see üks ostujõu vähenemise indikaatoreid. Majanduses ei ole asjad hästi.
Maksu- ja tolliameti mootorikütuste müügi koondandmetest selgub, et kütusemüük vähenes juulis mullusega võrreldes ligi 10%. Kui mootoribensiini puhul on langustrend olnud selge alates maikuust, siis juulis kukkus ka diislikütuse müük ligi 8%.
Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu hinnangul peegeldavad need müüginumbrid halvenevat majandusseisundit ja eratarbijate vähenenud ostujõudu.
Ühingu juht Mart Raamat selgitas, et kuna mootoribensiini kasutavad valdavalt eraisikud, on tarbimisnumbrid hea indikaator Eesti inimeste ostujõu osas.
“Võrreldes juuniga, kui mootoribensiini tarbimine langes 9,6%, toimus juulis teatav stabiliseerumine ja müük kahanes 8,2% võrra. Kindlasti avaldasid mõju ka mootoribensiini madalamad hinnad.”
EU Oil Bulletini hinnainfo järgi oli Eesti keskmine mootoribensiini E95 müügihind juulis u` 11 senti odavam, kui rekordiliste hindadega juunis. Raamat märkis, et kõrged hinnad löövad ennekõike vaesemaid elanikke.
„Regionaalsed tanklamüügi andmed näitavad, et Harjumaal olid mootoribensiini müügi langusnumbrid juulis poole väiksemad kui ülejäänud Eestis. Tallinnas elavad kõrgema sissetulekuga inimesed jõuavad veel kütust osta, ülejäänud Eestis on inimestel raskem,“ järeldas Mart Raamat.
Õliühingu juht nendib, et palju murettekitavam on trend diislikütuse tarbimise osas. „Kuna diislikütus on Eesti ettevõtlust vedavaks kütuseks, siis juulikuu 7,7% väiksemad müügimahud 2021. aastaga võrreldes näitavad, et nõudlus majanduse võtmesektorites on hakanud langema. Sarnast tendentsi näeme ka mujal maailmas ja kuigi vähenev nõudlus toob kaasa madalamad tanklahinnad, siis ilmselt pole keegi rõõmus, et kaua oodatud kütusehindade langus tuleneb pead tõstvast majandussurutisest,“ tundis Raamat muret majanduse käekäigu pärast.
Maakondlik mootorikütuse müügistatistika ei näita kütuse piirikaubanduse suurenemist. Juulis loobus ka Läti kütuste biolisandi nõudest ning lõunanaabrid ise lootsid sellega kütuse hinda 10-12 senti alandada.
“Kuigi Läti kütuse omahind muutus sellega arvestatavalt madalamaks kui Eestis, siis konkurents meie turul hoidis hinnavahe Lätiga sisuliselt juunikuu tasemel,“ rõõmustas Raamat.
Siiski ei näe kütusesektor lähitulevikku väga roosades toonides. Viimaste nädalate hinnainfo põhjal on Lätis diislikütuse puhul tekkinud umbes 5-sendine hinnaeelis. See on juba vahe, mis viib Eesti vedajate tankimise ja maksuraha Lätisse ning vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet.
“Kuna rahandusminister lubas Läti kütusepoliitika muudatustele reageerida, vaadatakse superministeeriumis loodetavasti augusti andmeid ja tehakse vastavad korrektuurid ka Eesti maksupoliitikasse,“ avaldas Õliühingu juht lootust riigi huvile majandussurutises õigeid otsuseid teha.
Allikas: Õliühing. Foto: Ylle Tampere
