Sel nädalal kontrollib Päästeamet üle Eesti tuleohutusnõuete täitmist ühiskasutatavatel pindadel: kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites. Vaadatakse, kas on tagatud hoonest välja pääsemine, kas trepikojad on asjadest puhtad, ning millises olukorras on hoonete küttesüsteemid.
Eestis on ligikaudu 70 000 kortermaja. „Tuleohutusnõuded ei ole tekkinud tühjalt kohalt, vaid need on juba juhtunud õnnetuste analüüsi tulemus,“ selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
„Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista.“
Lapsevanker võib jääda ette
Varasemad Päästeameti ringkäigud on näidanud, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel.
Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks.
Trepikoda peab olema kergesti läbitav. See pole asjade ladustamiseks õige koht. Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida.
Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija.
Igasse korterisse suitsuandur
Lisaks peab igas korteris olema töökorras ja lakke paigaldatud suitsuandur. Tuli ei tunne korteri piire ja seega on oluline, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub kõigi majaelanike turvalisus.
„Igapäevases elutempos võivad mõned nõuded tunduda üleliigsed, aga kui on juhtunud halvim ning hoones on tekkinud tulekahju, siis on peamine, et inimesed ei jääks omaenda koju lõksu. Kahjuks meil selliseid näiteid täna on, mistõttu ei saa kortermajade tuleohutuse probleemidele hinnaalandust anda,“ selgitas Tähe.
2017. aastal hukkus eluhoonetes 36 inimest, neist eramajades 17 ja korterelamutes 18, lisaks 1 inimene suvilas. Tänavu oktoobri lõpu seisuga on eluhoonetes toimunud tulekahjudes hukkunud 27 inimest, neist eramajades 14 ja korterelamutes 11.
Peamised tuleohutusnõuded
1. Veendu, et eluruumis oleks töökorras suitsuandur, tahkekütte või gaasiküttega eluruumis paigalda lisaks ka vinguandur
2. Hoolda küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem.
3. Hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik.
4. Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda.
Mis võib juhtuda…
16. oktoobri päeval oli Tartus Uuel tänaval viiekordse kortermaja keldris tulekahju, mille suits levis maja kahte püstakusse ning sealt korteritesse. Päästjad evakueerisid tõstuki ning redeli abil neli, ja trepikoja kaudu kolm inimest, kellest kaks viidi tervisekahjustustega haiglasse.
Päästjad selgitasid välja, et keldri ja trepikoja vahel oli küll tuletõkkeuks, kuid see oli jäetud avatud asendisse. Lahtisest tuletõkkeuksest ei ole aga tulekahju ja suitsu peatamiseks kasu.
Juhtum näitas ilmekalt kui oluline on, et keldrid moodustaksid trepikojast eraldi tuletõkkesektsiooni. Kelder peab olema maja püstakust tulekindla uksega eraldatud ning et uksest kasu oleks, peab see olema suletud asendis.
Keldritulekahjude kustutamine on päästjate jaoks keerukas, kuna seal on palju põlevmaterjali, temperatuurid tõusevad kõrgeks ja tulekoldeni on seepärast raske jõuda.
Allikas: Päästeamet. Vaata ka nende uut lehte
Kaanepilt: Wikipedia
