Kindlustusjuhtumitest tubli kolmandiku moodustavad parklaõnnetused. Möödunud aastal teatati parklaõnnetustest ligi 12 000 korral. Vaatasime järele, kus on kõige avariialtimad parklad Eestis ning mis tüüpi õnnetusi kõige enam juhtub.
Liikluskindlustuse Fond (LKF) peab täpset arvet selle üle, kus, mis, mida ja mis hinnaga juhtus. Parklates juhtunud õnnetuste kahjusummad ei ole küll kosmilised, aga on arvestatavad siiski. 2017. aasta keskmine kahjusumma oli 920 eurot, aasta hiljem juba 990 eurot.
Statistika järgi juhtub 60% avariidest parkimiskohal manööverdamise käigus, neist omakorda 2/3 tagurdades.
Kõige rohkem juhtumeid on Tallinnas ja Harjumaal, mis on loomulik, sest siin on kõige kõrgem autostumise tase ning suurim pendelränne. Siiski on ka Tartus üks parkla, mis paistab Eesti mõõtmes silma rohkearvuliste plekimõlkimistega.
TOP3 OHTLIKUD PARKLAD TALLINNAS
| Parkla | Juhtumeid 2017 | Juhtumeid 2018 |
| Ülemiste Keskus | 167 | 126 |
| Rocca al Mare kaubanduskeskus | 111 | |
| Järve Keskus | 109 | 83 |
| Sikupilli Kaubanduskeskus | 81 |
.
Aastaga on pisut langenud parklaõnnetuste arv ning Rocca al Mare kaubanduskeskus kukkunud esimeste seast välja. Sikupilli Kaubanduskeskuse tõusmine kolme esimese hulka ei tähenda nagu oleks seal rohkem õnnetusi hakanud juhtuma – 2017. aastal lihtsalt figureerisid edetabelis 100+ avariidega kohad.
TOP 3 OHTLIKUD PARKLAD EESTIS
Eesti piires on pilt kahe aasta jooksul samuti pisut muutunud. Tartu Lõunakeskus on nii 2017. kui 2018. aastal kõige “nõutum” avariikoht ning seal näitab juhtumite arv isegi kerget tõusutendentsi. Samal ajal on inimesed Laagri ja Peetri kaubanduskeskuste õuealal liiklema õppinud ning juhtumeid on vähem.
| Parkla | Juhtumeid 2017 | Juhtumeid 2018 |
| Tartu Lõunakeskus | 109 | 115 |
| Peetri Selver Rae vallas | 44 | 31 |
| Pärnu Kaubamajakas | 44 | |
| Laagri Maksimarket Saue vallas | 38 | |
.
SEE NEETUD MANÖÖVERDAMINE
Enamus, ehk ligi 2/3 parklates toimuvatest õnnetustest juhtub parkimiskohal manööverdades. 2018. aastal kaubanduskeskuste parklates aset leidnud õnnetuste kolm levinumat situatsiooni olid juhtunu sageduse põhjal järjestatuna sellised:
1. Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile, 28% kaubanduskeskuste parklate juhtumitest.
2. Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile, 16% kaubanduskeskuste parklate juhtumitest.
3. Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga, 14% kaubanduskeskuste parklate juhtumitest.
- Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist seisuga 21.03.2019, andmed ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) juhtumeid.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Nagu näha, siis nii Tallinnas, suburbias kui sügaval maaregioonis on “nõutumad” parklad šopingukeskuste juures asuvad autojätukohad.
Palju on juttu olnud sellest, et mitmel pool on maha joonitud liiga kitsad kohad. Kuna suur osa ostuiharatest sõidab ringi suuremate maasturilaadsete toodetega, on arusaadav, et nad kitsasse pilusse ei mahugi. Üks osa kindlasti ei oskagi manööverdada.
Suurem tegur kui kitsas parkimiskoht on inimeste hoolimatus iseenda ja kaasliiklejate suhtes. Mis see mõlk uksel ikka ära teeb. Või “tahavaatekaamerast ei näinud ma midagi”. Või siis asi, mida ei tunnistata – “mul oli vaja rääkida/sõnumeid saata/facebooki jõllitada”.
Sagedasemaid põhjusi, miks õnnetused juhtuvad ja pikaks ajaks kaasparklastele ja politseile peavalu teevad, on see, et ei osata lugeda liiklusmärke. Tihtipeale on parklad õuealad, kus võib sõita väga aeglaselt ja kus kehtib parema käe reegel.
Ühesõnaga, juhtub ja jääbki juhtuma kuniks me šopingule sõites aju köögilaualt kaasa ei märka võtta.
Allikas: LKF
