Punane sekund: ebapiisav pikivahe viib igal aastal paarsada inimest haigevoodisse

Alates 21. septembrist kokku kümnel neljapäeval on ETV eetris liiklussaade “Punane sekund”. Palume valdkonna eksperdil eelseisva saate kohta anda väikese kommentaari. Esimese saate teemaks on pikivahe, kommentaari annab Erik Ernits.

Liiklussaade “Punane sekund” toob arhiivist välja tõestisündinud raskete liiklusõnnetuste toimikud. Millised tegurid viisid ühe või teise saatusliku õnnetuseni, kas ja kuidas oleks saanud traagilisi tagajägi vältida? Kui meie käitumegi õigesti, võib vea teha kaasliikleja. Kas ennast saab kaitsta? Kuidas?

Esimeses saates on teemaks pikivahe. Autojuhina tunneme ebamugavust, kui keegi sõidab meil liiga lähedal sabas. Reisijana võime tunda ärevust, kui bussijuhi sõidustiil tundub meile liiga ohtlik.

Kaks reisijaid vedanud väikebussidega juhtunud õnnetust näitavad ilmekalt, miks pikivahe hoidmine on palju enam kui ebamugavuse küsimus. Kuidas aga saaksime ise oma reisi ohutumaks muuta? Sündmuste ahel, mis viib elu või tervise jääva kaotuseni, on katkestatav. Paljugi on meie endi kätes.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits tõdeb, et igal aastal satub tagant otsasõitude tõttu haigevoodisse pea paarsada inimest. Tagant otsasõidu peamine põhjus on aga ebapiisav pikivahe.

PIKIVAHE HOIDMISE PÕHIREEGLID

Liiklusseaduse järgi peab asulasisesel teel aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.

Praktikas peaks pikivahe hoidmine käima viisil, kus taga sõitev sõidukijuht jälgib ees sõitvat ja kui too möödub mingist eristatavast märgist nt teekattemärgistus, vöötrada, silmapaistev plekk asfaldil vms, siis hakkab lugema sekundeid.

[pullquote]Umbes 20-25% kõigist Eestis toimunud kindlustusjuhtumitest on tagant otsasõidud[/pullquote]

Kui tema sõiduk jõuab samasse kohta, peab ta olema lugemisega jõudnud linnas kahe sekundini ja maanteel kolme sekundini.

Maanteedel on selle jaoks vahel paigaldatud teekattemärgistus. Teele on joonistatud õige vahega kastid. Kui te liigute lubatud sõidukiirusega ja teie ning ees liikuja vahel on samaaegselt nähtavad vähemalt kaks kasti, siis on pikivahe ees liikujaga piisav.

Teoorias eristatakse „absoluutselt ohutut“ ja „suhteliselt ohutut“ pikivahet. Absoluutselt ohutu pikivahe on võrdne sõiduki peatumisteekonnaga. See tagab ohutuse ka olukorras, kus ees liikuv auto hetkega seisma jääb. Päris elus ei ole see mõistlik, kuna ükski sõiduk hetkega seisma jääda ei saa.

„Suhteliselt ohutu pikivahe“ puhul on eeldatud, et maksimaalse jõuga pidurdamisel (piltlikult öeldes piduripedaal põhjas) aeglustub autode liikumiskiirus sarnaselt ning ees liikuv auto liigub tema taga pidurdava auto eest ära.

Loogiline järeldus sellele on, et tagant otsa sõitmise vältimiseks peab taga sõitva auto juht alustama pidurdamist hiljemalt samas kohas kus seda alustas esimese auto juht. „Suhteliselt ohutu“ pikivahe tagab see, kui taga sõitval juhil on enne samasse kohta jõudmist piisavalt aega reageerida ja pidurdamist alustada.

Seega piisab kui kahe auto vahel on pikivahe, mille taga sõitev auto juhi reageerimise ning pidurdamise alustamise hetkeks läbinud on.. Vahemaana (meetrites) mõõdetav pikivahe sõltub sõidukiirusest – mida suurem kiirus on seda pikema maa sõiduk sama ajaga läbib.

Meetreid mõõtes peaksime teadma auto kiirust ning tegema arvutusi, mida ei ole mõistlik autojuhilt oodata. Juhi reageerimise aeg ning pidurite rakendamise aeg on ka eri kiirustel sama, mis teeb „suhteliselt ohutu“ pikivahe kasutamise praktikas lihtsaks.

Juhi reageerimisajaks ning pidurite rakendamise ajaks kokku kulub tavapäraselt natuke üle ühe sekundi. Seaduses toodud kahe ja kolme sekundi puhul on seda reageerimisaega teadlikult suurendatud.

Kõige olulisem põhjus on see, et inimese reageerimise aeg võib eri oludes ning hetkedel ühest sekundist oluliselt pikem olla ning ohutuse tagamiseks tuleb arvestada ka olukorraga, kus juhi reageerimine on keskmisest natuke aeglasem.

Teiseks ei pea eeldus, et autod aeglustuvad sarnaselt alati paika. Varu aitab kompenseerida olukorda kus ees pidurdav auto tagumisest mingil põhjusel kiiremini aeglustub. Autode pidurisüsteemid on erinevad ja juhid pidurdavad erinevalt.

Võib juhtuda, et esimene auto ei peatu tavaliselt pidurdades, vaid kokkupõrke tõttu tema ees liikunud või ootamatult teele sattunud takistusega. Ka sellisel juhul võib peatumismaa oluliselt lühemaks kujuneda.

Sama loogika kehtib üldiselt ka talvisel ajal, aga libedates teeoludes tasub juhil endal reageerimiseks vajaliku varuaega suurendada ning pikivahet pikemana hoida. Ebatavalistes teeoludes võib ka auto pidurdamisel ebatavaliselt käituda.

KUI TIHTI ON LIIKLUSÕNNETUSE PÕHJUSEKS EBAPIISAV PIKIVAHE?

Maanteeametil ei ole täpset statistikat, kui paljude liiklusõnnetuste puhul oleks pikivahe aidanud kokkupõrget vältida.

[pullquote]Umbes 10% juhte hoiab nii lühikest pikivahet, et neil pole isegi teoreetilist võimalust reageerida kui ees sõitev juht pidurdab[/pullquote]

Liiklusõnnetuse järgselt on väga keeruline hinnata kas nt tagant otsasõit toimus seetõttu, et pikivahe oli ebamõistlikult lühike või seetõttu, et taga liikuva sõiduki juhi reageerimisaeg oli ebamõistlikult pikk (nt tegeles roolis kõrvaliste tegevustega).

Tulemus on mõlemal juhul täpselt sama. Erinevatest mõõtmistest teame me siiski, et umbes 10% juhte hoiab nii lühikest pikivahet, et neil ei ole isegi teoreetilist võimalust reageerida kui ees sõitev juht mingil põhjusel, nt ohu tekkimise tõttu, järsult pidurdama peaks.

Nad ei sattu liiklusõnnetusse ainult seetõttu, et järsud pidurdamised ei ole liiklusvoolus väga tavapärased. Umbes 20-25% kõigist Eestis toimunud kindlustusjuhtumitest on tagant otsasõidud.

MILLISED ON SELLISE ÕNNETUSE TÜÜPILISED TAGAJÄRJED?

Enamasti lõppevad tagant otsasõidud varakahjuga, kuid meil saab ka iga aasta 150-200 inimest tagant otsasõidu tagajärjel vigastada ning 2-6 inimest hukkub. Tagant otsasõitude tagajärjel võib inimene saada tõsiseid selgroovigastusi (selleks on oluline, et istme peatoed on paika reguleeritud!).

TULETA MEELDE, KUIDAS ROOLIS LEIDA ÕIGE ISTEASEND

https://www.youtube.com/watch?v=1-Nd2gPTaKc

Liiklussaadet “Punane sekund” rahastavad maanteeamet ja ETV, toodab Paprika-Latino. Saade on eetris igal neljapäeval, kell 20:30 ETV-s. Oma panuse saate valmimisse on andnud [wiki base=”ET”]Autoleht [/wiki]ja Info-Auto Ford ja [wiki base=”EN”]Volvo[/wiki].

Kaanepilt: Ylle Rajasaar