Alates 21. septembrist on ETV eetris liiklussaade “Punane sekund”. Sel neljapäeval on teemaks riskikäitumine. Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits räägib, kuidas igaüks meist saab korrale kutsuda möllavat kaaslast või takistada purjus sõpra rooli istumast. Allpool lisatud ka näide elust enesest.
Noortega juhtunud ränkade liiklusõnnetuste puhul algab sündmuste ahel tihti sellest, et grupis olles kiputakse võtma riske, mida üksinda ei võetaks. Kui riskantne grupikäitumine jõuab liiklusesse, on sageli tulemuseks ohvriterohked ja šokeerivad liiklusõnnetused.
KUIDAS TAKISTADA PURJUS JUHTI ROOLI ISTUMAST?
Ühte ja alati toimivat lahendust siin kahjuks anda ei saa. Suures plaanis on siin kaks võimalust – viia purjus juht niikaugele, et ta ise loobuks rooli minemast või teha nii, et tal ei oleks võimalik rooli istuda.
[dropcap]RÄÄGI TAGAJÄRGEDEST [/dropcap]Esimese asjana võiks alati püüda alkoholi tarvitanud inimest veenda, et ta rooli ei läheks. Veenmiseks sobivad eri juhtumitel erinevad argumendid ja seda piirab ainult fantaasia. Ilmselt enim kasutatud on see kui räägitakse karistustest, mida joobes juhtimine kaasa võib tuua.
See võib mõne inimese puhul toimida, sest karistus võib olla karm. Alates rahatrahvist ning juhtimisõiguse kaotusest, lõpetades aresti või ka vanglakaristusega.
Põhjendamatult harva keskendutakse veenmisel sellele, mida alkoholi tarvitanuna juhtimine endaga liikluses kaasa toob ja miks see reeglitega üldse keelatud on.
Alkoholi mõju suurendab hüppeliselt juhi sattumist liiklusõnnetustesse ja sageli on nende liiklusõnnetuste tagajärjed väga rasked. Juht peab arvestama sellega, et ta riskib enda ning kaasliiklejate elu ning tervisega.
Halvemal juhul peab ta elu lõpuni leppima teadmisega, et on süüdi kellegi surmas või vigastada saamises. Ka võib rooli minejat heidutada, kui rääkida sellest mis tal endal kaotada on. Keegi meist ei soovi sattuda olukorda, kus jääme liikumisvõimetuks ning ei suuda ise enda eest hoolitseda.
[dropcap]TAKISTA FÜÜSILISELT [/dropcap]Kahjuks on see aga sageli joobes juhtimise üks tagajärgedest. Veenmisest üksi alati ei piisa. Mida raskemas joobes juht, seda keerulisem talle midagi selgeks teha on. Sellisel juhul tasub mõelda, kuidas tal füüsiliselt autoga sõitma minemist takistada.
Ka siin on valikuid palju. Alates süütevõtmete ära võtmisest või peitmisest lõpetades Maanteeameti ühes varasemas kampaanias kasutatud lahendusega, kus auto pakkimiskilega nii ära kaeti, et sellesse sisenemine võtab aega ja juht saab enne kaineks.
[dropcap]TEATA POLITSEILE [/dropcap]Kui muud võtted ei aita, siis tuleks kindlasti politseid teavitada. Politsei suhtub sellistesse juhtumitesse väga tõsiselt ning reeglina reageerib üsna kiiresti. Seda ei maksa tõlgendada pealekaebamisena. Just see otsus võib päästa rooli tikkunud sõbra elu nii otseses kui ka kaudses mõttes.
MIDA TEHA KIHUTAJATEGA?
Kaasliiklejatena tuleb teiste liiklejate korrale kutsumisse suhtuda ettevaatlikult. Alati on õige käitumine jätkata rahulikku ning reeglite kohast liiklemist ning püüda ohtlikult käituvast liiklejast eemale hoida.
Vajadusel ka ohtlikult käituvast sõidukijuhist politseid teavitada. Kui leiame võimaluse iseseisvalt kaasliikleja tähelepanu tema käitumise ohtlikkusele juhtida, peame eelnevalt kindlad olema, et see ei põhjusta lisaohtu. Kui autod liiguvad, siis üldjuhul see võimalik ei ole.
KUIDAS ENNETADA OHTLIKKU GRUPIKÄITUMIST?
[dropcap]OLE EESKUJUKS [/dropcap]Parim viis on selleks alustada enda käitumisest. Kui mina käitun alati ohutult ja väldin liigsete riskide võtmist, siis pärsib see sageli ka teiste grupiliikmete eufooriat.
Isegi kui teid selle tõttu nö „peorikkujaks“ nimetatakse, ollakse tõenäoliselt hiljem rõõmsad et mingi rumalus tegemata jäi.
Isegi kui rumalustest hoidumise üle ei rõõmustata, jääb sulle endale teadmine et võibolla just selle käitumise tõttu oled sina ja su sõbrad elus ning terved.
Teiste korrale kutsumisel maksab olla nutikas. Otseste etteheidete tegemine selles olukorras sageli ei tööta. Kes meist ikka tahaks tunnistada, et valesti käitume.
[dropcap]ÄRA ISTU AUTOSSE [/dropcap]Kui teate, et teie sõber muutub roolis sageli ülemeelikuks, siis vältige autosse istumist kui tema rooli läheb. Kui kõik keelduvad sellise juhi autosse istumast, võib see pikemas vaates ka tema käitumist ohutumaks muuta.
Liiklussaadet “Punane sekund” rahastavad maanteeamet ja ETV, toodab Paprika-Latino. Saade on eetris igal neljapäeval, kell 20:30 ETV-s. Oma panuse saate valmimisse on andnud [wiki base=”ET”]Autoleht [/wiki]ja Info-Auto Ford ja [wiki base=”EN”]Volvo[/wiki].
NÄIDE ELUST ENESEST
10. septembril teatas 33-aastane mees politseile, et on Are vallas Are-Suigu teel kinni pidanud alkoholijoobes juhi. Kohale jõudnud politseipatrull leidiski eest joobes 37-aastase mehe.
Sündmuste ahel sai alguse kohalikus poes, kus 33-aastane mees nägi, et joobetunnustega mees istus sõiduauto Volkswagen rooli ja alustas õues oodanud sõbraga sõitu Suigu suunas.
Pealtnägija järgnes isikliku autoga meestele ning märkas, et Volkswageni roolis olnud mees ei tulnud sõiduki juhtimisega toime. Julge kodanik otsustas sõiduauto kinni pidada, kuna ta oli veendunud, et sõiduki roolis olev mees kujutab endast reaalset ohtu teistele liiklejatele.
Selleks, et eesliikuv sõiduauto kinni pidada, möödus 33-aastane mees Volkswagenist ja alustas pidurdamist, et sellega taga liikuvale autole peatumiseks märku anda.
Kui mõlemad autod olid peatunud, väljus pealtnägija autost, et Volkswageni juhiga vestlema minna. Samal ajal alustas aga Volkswageni roolis olnud 37-aastane mees liikumist ja sõitis tagant sisse 33-aastase mehe autole, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse.
Sündmuskohale jõudnud patrull leidis eest alkoholijoobes juhi, kes põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Lisaks puudus mehel ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Sander Peremees tunnustab julget kodanikku, kes ohtlikus olukorras sekkus ja võib-olla päästis järgmises kurvis vastu tulnud autojuhi elu.
„Joobes juhi takistamise otsus nõuab julgust ja kindlameelsust, sest joobes inimeste teod on tihtipeale ettearvamatud. Lisaks kaasneb risk nii enda tervisele kui ka varale. Seekordki põhjustas alkoholijoobes juht oma tegevusega liiklusõnnetuse,“ lisas Peremees.
Täna jõustunud kohtuotsusega määras kohus 37-aastasele mehele joobes juhtimise ning varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise eest aasta vangistust.
Šokivangistusena kuulub ärakandmisele üks kuu, ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu pooleteise aasta pikkuse katseaja jooksul hoidub alkoholi tarvitamisest, allub kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, läbib sotsiaalprogrammi ning ei pane toime uusi kuritegusid.
37-aastane mees on vahi alla alates teo toimepanemisest ja kohus lahendas asja kiirmenetluse korras. Prokurör Liisa Nuut rõhutas, et oluline osa karistusest on pikk katseaeg koos sotsiaalprogrammi läbimise kohustusega.
„Joobes juhid on väga tihti inimesed, kes alkoholi kuritarvitavad, ning vangistus seda probleemi ära ei kaota. Seetõttu on vangistuse kõrval oluline anda inimesele võimalus oma veast aru saada ja ennast parandada,“ ütles prokurör.
Kaanepilt: Martin Korjus, Punane sekund
