Roolimobiilikute ja alkohoolikute kõrval istub igapäevaselt roolis veel üks riskigrupp, ravimitarvitajad. Tabletisurmade arvu meie teedel ei ole täpsemalt uuritud ent arvatakse, et aastas kaotab ravimite kõrvalmõju tõttu Euroopa teedel paarsada inimest elu.
On teatud ravimid, mis auto juhtimisega kokku ei käi ent inimesed ei pruugi isegi teada, et seavad tabletti neelates enda ja teiste elu ohtu. Ravimitarvitajate põhjustatud liiklusõnnetuste statistikat on keeruline leida, sest vastavad uuringud on puudulikud või puuduvad üldse.
Suur osa inimestest võtab igapäevaselt ravimeid ning oleks sinisilmne arvata, et autoroolis on vaid “puhtad” juhid: hommikul allergiaravimit manustades või nohu-köha esimeste ilmingute puhul Coldrexi haarates ei mõtle keegi, et need võivad ohustada autosõitu.
Peamiselt kurdavad patsiendid ravimeid tarvitades väsimuse, uimasuse, fookuse hägustumise üle. Seda, mida väsimus autoroolis olijaga teeb ja kui ohtlik see on, näitasime pikemalt “Roolis vastutan mina” videote sarjas.
https://www.youtube.com/watch?v=fJ-9YmYGyDk&t=
VÄHE TEADMISI, PUUDULIK STATISTIKA
Aga seesama külmetusravim, mille toimeaineks on difenüüldramiin või fenüülefriin, võib tekitada alkoholijoobele sarnaseid nähte. Ka antidepressandid, rahustid (sh looduslikud), kõrgvererõhurohud on potentsiaalsed hämajad. Ja ehkki ravimi infolehel on alati kirjas võimalikud kõrvalmõjud – kui paljud neist ikka hoolivad!?
Autoroolis võimalikku ohtu kujutavatest ravimitest nimekirja koostamine on keeruline: uuringud võivad osutada kõrvalmõjudele ent liiklusõnnetuste statistikas nn. tabletisurmad ei kajastu. Ka tarbijauuringud on vastukäivad: Ühendriikides loevad inimesed ravimi infolehte, Ühendkuningriigi alamad on selles osas aga tagasihoidlikud. Eesti kohta andmed puuduvad.
Ühendriikide transpordiohutuse amet leiabki, et ravimite tarvitamine autoroolis on alahinnatud riskifaktor ning pärast õnnetust kontrollitakse liiga väheseid juhte tarvitatud ravimite suhtes.
ARSTIGA VÕIKS ALATI NÕU PIDADA
Ravimite põhjustatud väsimus ja uimasus on liikluses olulised ohutegurid ning võivad viia raske tagajärjega õnnetuseni. Ohutu autosõidu huvides tasub arvestada ka oma tervislikku seisundit, ravimeid võttes alati jälgida enesetunnet ning eelnevalt ka arstiga nõu pidada.
Haigus ja selle puhul võetavad ravimid ei pruugi autojuhtimisvõimet ilmtingimata mõjutada, kuid mõned ravimid võivad seda siiski üsna ootamatul viisil teha. Näiteks võib teatud rahustite ja unerohtude tarbimine suurendada rooli taga uinumise riski.
Ravimipakendil olev märgis hoiatab, et see ravim võib olla autojuhtimise seisukohast ohtlik ent kindluse mõttes tuleks iga kord enne ravikuuriga alustamist lugeda läbi ka infoleht ja küsida perearstilt võimalike kõrvalmõjude osas lisa.
Arstiga tasub alati nõu pidada, sest nad suudavad hinnata konkreetsete haiguste ja nende raviks kasutatavate ravimite koosmõju turvalisele.autojuhtimisvõimele. Lisaks tunneb perearst oma patsienti ning oskab hinnata võimalike kõrvalmõjude tekkimise tõenäosust.
PÖÖRDU VIIVITAMATULT TOHTRI POOLE KUI
– sinule määratud ravim põhjustab uimasust, kuid sul on siiski vaja autot juhtida
– sulle kirjutatakse välja mitu erinevat ravimit, või sa juba kasutad mitut erinevat ravimit
– sulle tundub, et su juhtimisvõime on halvenenud.
ÄRA NEID ASJU KÜLL TEE
– kui enesetunne on tavapärasest erinev, väsinud või uimane, siis autoga sõitma minna ei tohi
– ravimeid tarbides tuleks alkoholist hoiduda
– eaka inimese rooli lubamine on suur risk ravimitetagi
– kui tunne on “imelik”, ära parem rooli istu
Mitmed haigused on ravimata kujul liikluses ohtlikumad kui õigesti ravimitega kontrolli all hoituna. Ravimeid tuleb võtta arsti juhiseid järgides ja õigeaegselt.
Ka väike alkoholikogus võib koostoimel ravimitega osutuda ohtlikuks. Märkimisväärselt halvasti sobib see kombinatsioon eakamatele inimestele. Ravimite mõju organismile tuleks tähelepanelikult jälgida eriti ravikuuri alguses.
Eakamate inimeste tervislikku seisundit tasuks lähedastel tähelepanelikult jälgida ka autojuhtimise seisukohast ning aeg-ajalt võtta see jututeemaks. Kui enesetunne on tavapärasest erinev, väsinud või uimane, siis autoga sõitma minna ei tohi.
RAHUSTID ON RISKANTSED
Euroopa Liidu toel valminud DRUID (Driving Under the Influence of Drugs, Alcohol and Medicines)-uuringus vaadeldi meelemürkide kasutamist Euroopa eri paigus.
Sellest selgus näiteks, et meie põhjanaabrite soomlaste puhul oli küll vähem roolijoodikuid ja narkootikumide mõju all sõitjaid kui mujal Euroopas, samas aga oli seal palju autojuhte, kes sõitsid juhtimisvõimet ohustavate ravimite mõju all.
Sama kinnitab Soome politsei statistika – igal aastal peetakse kinni ligemale 4000 autojuhti, kelle puhul tuvastatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarbimine, sinna hulka kuuluvad näiteks teatud rahustites ja unerohtudes kasutatavad toimeained.
Tasub teada, et mitmete unerohtude toimeained mõjuvad ka hommikul autojuhtimisvõimet häirivalt. Euroopa Liidu teedel hukkub aastas hinnanguliselt sadakond inimest ravimite süül. Veelkord – head statistikat pole kuskilt võtta, seega saab igaüks õnnetuste osas ise valvel olla.
Materjalide põhjal: Kadi Rünkla, Lena Murd. Kaanepilt: Pixabay
