Suvi toob kaasa rohkelt piiririkkumisi: enamus ebaseaduslikke piiriületusi juhtub teadmatusest, purjus peaga või metsas-veekogul ära eksides. Riigipiir märgib riigi territooriumi ning selle ümber olevasse piiritsooni siseneda ei tohi. Piiri ebaseaduslik ületamine toob kaasa rahatrahvi või aresti.
Möödunud nädalavahetusel reageerisid piirivalvurid Värska vallas mitmele vahejuhtumile, kus piirposti juurde pildistama läinud inimesed rikkusid riigipiiri seaduse nõudeid. Pihkva ja Lämmijärvel pidasid piirivalvurid kinni lõbusõitjaid, kes puuduliku navigeerimisvõimekuse tõttu ületasid ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont.
Saatse kordoni juht Arvi Suvi kirjeldas, et nädalavahetus tõi Põlvamaale mitmeid üritusi ning ühes sellega ka kaugemaid külalisi nii Eestist kui välismaalt.
Nii reageerisid piirivalvurid kolmele juhtumile, kus inimesed läksid Värska vallas Verhulitsa külas piirirežiimi alale Venemaa Föderatsiooni piiriposti juurde pilti tegema. Ühel juhul oli tegu soomlaste, teisel hollandlaste ning kolmandal korral eestlastega. Kõigi suhtes alustati väärteomenetlust.
„Antud kohas on hoiatussildid ning peatumist ja parkimist keelavad liiklusmärgid, millest tuleb kõigil piiriäärsel alal liiklejatel juhinduda,“ sõnas kordonijuht. Ta rõhutas, et piiriposti juures seistes ollakse juba piirirežiimi alas, kus kõrvalistel inimestel on keelatud viibida. „Kõik kolm juhtumit olid sarnased: auto jäeti keelualas seisma ja otsejoones mindi piiriposti juurde pilti tegema. Alles piirivalvurite saabudes tõsteti pilk hoiatussiltidele,“ kirjeldas Suvi.
Mustvee kordoni politseikolonelleitnant Heiki Suomalainen kirjeldas, et möödunud nädalavahetusel reageerisid piirivalvurid kokku viiele vahejuhtumile, kus Pihkva ja Lämmijärvel ebaseaduslikult ületati ajutist kontrolljoont.
„Mõnel puudusid navigatsioonivahendid või ei osatud neid kasutada. Samuti oli osa lõbusõitjaid ja nende kaptenid vähem või rohkem alkoholi pruukinud ega suutnud adekvaatselt oma asukohta määratleda,“ rääkis ta.
SEEN JA MARI RIIGIPIIRIST EI HOOLI
Saabuv seene- ja marjahooaeg toob piiriäärsetesse metsadesse kohalike kõrval ka kaugema kandi inimesi. Metsasaadusi noppides tuleb eos arvesse võtta, et seen ja mari kasvab pooli valimata nii Eestis kui Venemaal.
“Selleks, et keegi tahtmatult piiri ei ületaks, tuleb vahepeal pilk korvilt kõrgemale tõsta ning veenduda, et ollakse kontrolljoonest piisavalt kaugel,“ soovitab Saatse kordoni juht Arvi Suvi
Riigipiiri läheduses ja piirirežiimi alas liikumisega ja tegevustega kaasnevad piirangud, mille rikkumine võib kaasa tuua süüteomenetluse ja inimese vastutusele võtmise. Selleks, et riigipiir kaugele paistaks, on üles pandud selged hoiatusmärgid.
Hoiatusmärk «SEIS, EESTI RIIGIPIIR» hoiatab maismaal riigipiiri ja piiriveekogudel piirirežiimi ala lähenemisest, hoiatusmärk «TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud» hoiatab piiriveekogul ja selle kaldal lähenevast piirirežiimi alast ja hoiatusmärk «EESTI RIIGIPIIR» hoiatab riigipiirile viivatel teedel riigipiiri lähenemisest.
PIIRIVEEKOGUDEL UUED KOLLASED TOODRID
Mustvee kordoni politseikolonelleitnant Heiki Suomalainen selgitab, et uue korra järgi on piiriveekogu tähistatud kollaste toodritega, mis annavad märku piirirežiimialale lähenemisest.
Peipsi järvel ankurdati toodrid 200 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest ning Pihkva ja Lämmijärvel 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest.
„Kahe toodri vaheline kaugus on umbes 800-900 meetrit ning nende paigaldamisel jälgiti põhimõtet, et kõrvuti toodrid oleks teineteise nähtavuskaugusel. Ometigi oli nädalavahetusel üks juhtum, kus ajutist kontrolljoont ületati lausa toodri kõrvalt,“ kirjeldab Suomalainen.
Ta rõhutas, et toodrite eesmärk on muuta piirirežiimi ala veekogudel liiklejatele paremini nähtavaks ning nende järgi saab igaüks visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes.
Piirivalvurid panevad lõbusõitjatele südamele, et piiriveekogule mineval alusel oleks olemas töötavad navigeerimisseadmed, kapten püsiks kaine ja jälgiks teraselt enda ja kaasreisijate ohutust ning piiriveekogul liiklemise nõuetest kinnipidamist.
Allikas ja pildid: PPA
