Tallinnas järgneb üks kampaania teisele. Talve lähenedes on Tallinna linn algatanud kampaaia, millega kutsutakse autojuhte üles sõitma üheskoos tolmuvabasse kevadesse ning sõitma talvel naastrehvide asemel lamellrehvidega.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul hoolib linn oma keskkonnast, linlastest ja nende tervisest ning seetõttu algatatigi kampaania, millega soovitakse tõsta autojuhtide teadlikkust lamellrehvide kasulikkusest:
„Uuringute kohaselt kasutab Tallinnas naastrehve 74% ja lamellrehve 26% sõidukijuhtidest,“ tõdeb Sarapuu. „Ent ka Tallinna eesmärk võiks olla sama, mis Helsingis ehk suurendada lamellrehve kasutatavate sõidukite arvu 75%-ni. Selle tulemusel väheneb tänavatolmu hulk ja paraneb ka linna õhukvaliteet. Eeldatavalt vähenevad ka inimeste tervisehäired, teekatete uuendamiskulud ning liiklus muutub rahulikumaks.“
[dropcap]3 PAKKI KOMME[/dropcap] Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringus märgiti, et 10 kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 220-320 grammi mineraalmaterjali ja sideaine osakesi. Piltlikult kistakse iga kümne kilomeetriga asfaldist kolm pakki Kalevi komme. Lenduvad osakesed, sealhulgas nano-osakesed, lenduvad õhku ning hingatakse inimeste poolt sisse.
[dropcap]TOLMUNE HELSINGI[/dropcap] Naastrehvide kasutamisega seotud probleemid on aktuaalsed ka Helsingis. Sealse uurimuse aruandes tõdeti, et kevadine tänavatolm koosneb suurel määral kivimaterjalidest pärit mineraalainete osakestest, mille peamiseks allikaks (40–50%) on linnapiirkonnas naastrehvide kulutatud teekattes sisalduv kiviaine.
Soomlaste uuring toob ühtlasi välja, et naastrehvid toodavad lamell- ja suverehvidest selgelt rohkem tolmu siis, kui teepinnad on suhteliselt puhtad. Põhjuseks on naastrehvide tekitatav pinnakatte kulumine. Lisaks tasub rõhutada, et naastrehvid on ka mürarohkemad.
[dropcap]ACCELERISTA KOMM[/dropcap] Rehvivalikut tehes tuleb lähtuda sellest, millistel teedel põhiliselt sõita tuleb. Kui kõrvalteede kasutamine on marginaalne, võiks tõepoolest eelistada lamellrehve. Eesti linnades on tänavad üldjuhul hea seisukorras, teehooldus on pidev ning kiilasjääd tekib harva.
Linnast väljas elades tuleb põhjalikult kaaluda, kas soetada naast- või lamellrehv. Viimase aja lumevaesed talved teevad naastrehvi kasutamise küsitavaks. Kui aga on teada, et teed on kaetud kiilasjääga, lund ei lükata kiirelt ära ning enamus sõite toimubki linnast väljas ja kõrvalteedel, ei ole naastrehvi kasutamine keelatud.
Rehvitootjad arendavad lamelltehnoloogiaid pidevalt edasi, nii on naastude (rahvakeeles naelte) ja lamellide pidamisnäitajad järjest sarnasemad. Eri rehvitüüpide haardetegur sõltub teeoludest, aga mõlemal juhul tuleb tähelepanelik olla ootamatult tekkiva libedusega.
Päris kindel on, et “naelad” ja “beebipiigid” sobivad neile, kelle jaoks talv, lumi ja jää tähendavad jäärajal lõbutsemist. Igapäevasõitude tegemiseks võiks aga eelistada lamellrehve. Mööda külgi ei jookse maha ka enne suurt talve õigete libedasõiduvõtete meelde tuletamine.
Abilinnapea välja toodud terviseaspekt on samuti oluline. Üllatus, et vaid 26% tallinlastest sõidab lamellidega, võinuks arvata, et linlased on linnaõhu puhtusest ja terviseriskidest teadlikumad.
Uudist vahendas Raepress, pildid Nokian Tyres ja Accelerista
