Tänavu esimese poolaasta jooksul on Eesti teedel hukka saanud 39 inimest, neist läks Looja karja joodikjuhtide süül viis. Neli surnuks ja kaks vigaseks sõideti aga tõenäoliselt roolis muude asjadega tegelemise tõttu. PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütleb, et telefoni asemel tuleks roolis kasutada tervet mõistust.
Maanteeameti küsitlusuuringu kohaselt on autot juhtides mobiiltelefoni kasutanud 72% Eesti autojuhtidest. 26% juhtidest sattus möödunud aastal liiklusohtlikku olukorda. Levinumaks põhjuseks oli telefoni kasutamine sõidu ajal.
Suurim mure meie liikluses on sagedaste mobiilikasutajate arvu trend, mis on kasvav hoolimata sellest, et 70% roolikeerajatest tunnistab, et ei tahaks tegelikult autojuhtimise ajal telefoni kasutada, kuid tunnevad selleks kohustust.
PPA juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe tõdeb Acceleristale antud intervjuus, et ei politsei ega ka riik saa inimeselt roolis telefoni käest kiskuda või takistada teda kõrvaliste asjadega tegelemast: “Riik ei pea kõike ette tegema ja kirjutama. Tuleb enda mõistust kasutada.”
Meedias on selle suve magusamaid teemasid roolimobiilikud – statistika on armutu, isegi üks kõrvaliste tegevuste tulemusena hukka saanud inimene on liiga palju, meil on neid juba 4, aga suvi alles algas. Kas tõesti on roolis sahmijaid varsemast rohkem?
Ma ei usu, et rikkujaid rohkem, kui näiteks viis aastat tagasi. Juhtide arv, kes arvavad, et nad suudavad mitut asja korraga teha, on kahjuks stabiilselt kõrge, kuid rikkumiste arv, ja ka vestluste, mis statistikas ei kajastu, tõuseb, sest panustame järjest rohkem politseinike aega kõrvaliste tegevuste vähendamiseks.
Nutitelefonide laialdase levikuga ei saa võidelda ega peakski, kuid need teevad juhi jaoks liiga mugavaks juhtimise kõrval ka näiteks sõbraga kirjutada või uudiseid lugeda. Praegust olukorda vaadates võib öelda, et nutitelefon on peamine tegevus.
Telefoni järele haaratakse kohe hommikul, käes on ka see söögilauas, tööl ja trennis, vabast ajast rääkimata. Seega võib öelda, et telefoni kasutamine on peamine tegevus ning kõik muu on hoopis kõrvaline tegevus. Ja kui kõrvaline tegevus lõpetatakse, haaratakse uuesti telefon.
Millised meetodid ja abivahendid on korrakaitsjate käsutuses, et roolimobiilikuid otse teolt ehk roolist tabada?
Politseinikud kasutavad selleks videokaameraid ja fotoaparaate ning seadmete kasutamiseks viiakse läbi ka koolitused. Nii on rikkumine selgelt jäädvustatud ning ei teki sõna sõna vastu olukorda. Tõendamiskohustus lasub meil.
Mida roolimobiilikutega tehakse? Karistus, noomitus, meeldetuletus? Ja kui inimene jääb mitu korda vahele, siis millised mõjutusvahendid on PPA käsutuses?
Kõrvaline tegevus on muu rikkumine ning selle eest saab määrata 80 euro suuruse rahatrahvi. Korduvus rolli ei mängi. Kuid nii meie kui ka teiste riikide kogemus näitab, et ainult karistusega kaugele ei jõua.
Tähtis on mitte rikkujate karistamine, vaid rikkumine kohe eos ära hoida. Juhini tuleb viia mõistmine, et kui sa viid pilgu teelt ekraanile, võid sa enda või kellegi teise ära tappa.
Aga kuna inimesed on pikalt seda juba teinud ning nad ei ole avariisse sattunud, siis see lisab neisse enesekindlust ja tunnet, et ega midagi ei juhtugi, saab nii sõita küll. Seda muidugi nii kaua, kuni loeme lehest, et keegi sai surma, sest seadistati GPS-i, puhastati akent või surfati netis.
Kui kihk telefoni järele roolis on suur, siis võtke sel hääl maha ja pange kindlalaekasse. Teete nii teene kõikidele liiklejatele.
Millised on viis kõige levinumat kõrvalist tegevust roolis? Eri riikide uuringud näitavad, et kõige rohkem kasutatakse telefoni rääkimiseks ja surfamiseks, aga roolis ka süüakse, meigitakse, …isegi seksitakse.
Eraldi statistikat kõrvaliste tegevuste tüüpide kohta politsei ei korja. Kõige rohkem näeme telefoni kasutamist (sõnumite saatmine ja helistamine), söömist, joomist, meikimist, pildistamist, lastega telgemist, suitsetamist, plaadi vahetamist.
Kõik, mis ei ole seotud juhtimisega, on kõrvaline tegevus. Maanteeameti tellitud uuringu järgi olid küsitletud inimestest veerand viimase 12 kuu jooksul sattunud liiklusohtlikku olukorda. 13% tõid põhjusena välja telefoni kasutamise ja 9% kaassõitjatega rääkimist.
Pea 70% juhtidest tunnistas, et on viimase 12 kuu jooksul kasutanud roolis telefoni ning see näitab, miks meie peamiseks mureks on telefonid. Suur osa juhte usub, et nad oskavad hinnata, millal on ohutu telefoni kasutada ja millal mitte.
Üha rohkem kostub hääli, et autos ei tohiks sõidu ajal vaadata kõrvale infolusti ekraanile (näiteks teejuhiste saamiseks) vaid juhi pilk peab püsima otse ees (uutel autodel kuvatakse armatuurile või esiklaasinäidikule oluline info). Palun kommenteerige, kas see on tõsi?
Jällegi, tuleb ise aru saada, et iga hetk, mil pilk ei ole suunatud teele, on suurem tõenäosus õnnetuseks. Seda ei pea ütlema riik ega politsei.
Paljud juhid (ka mina) kasutavad igapäevaselt Waze või Google’i kaardirakendust, mis näitab teeremonte, ummikuid, aitab planeerida kiiremat sõiduteekonda jne. Telefon on enamasti kas klaasile või keskkonsooli kinnitatud või lebab põlvedel või vahelaekas. Kas nende rakenduste kasutmine on käsitletav kõrvalise tegevusena?
Pole mõistlik ega võimalik keelata kaardirakenduste kasutamist, sest see aitab liiklejaid ja nad kasutavad neid niikuinii.
Ma leian, et kui seda kasutatakse, siis seade peakski olema esiklaasi külge kinnitatud, sest siis saab korraks kaarti vaadata ilma, et peaks pilgu täielikult teelt võtma. Kui telefon on keskkonsoolis või jalgade vahel, siis rändavad silmad kauemaks teelt ära ning juhi käitumine on ohtlikum.
Kuid loomulikult on ohtlik igasugune tegevus, mis viib inimese ajutegevuse liikluses toimuvalt mujale. Valedes kätes on auto relv ja kui relva ei osata käsitleda, on tagajärjed väga rasked.
Inimene ei suuda rööpräheldes mitut tegevust sama kvaliteetselt teha. Aga kuna igaüks peab end keskmisest võimekamaks inimeseks, siis ei lasta sellest end häirida. Sest siiani olen ju hakkama saanud. Keskmiselt võimekamad inimesed aga teavad päriselt, et rooli ees istudes tulebki vaid juhtimisega tegeleda.
Võtame veel ühe levinud tegevuse sõidu ajal – muusika kuulamise. Kuidas oleks kõige ohutum seda autos teha? Olen ise soovitanud, et valige enne sõitu sobiv raadiokanal või sättige Spotify list ette ja ärge sõites enam infolusti näppige.
Kusagilt maalt tuleb mängu kaine mõistus. Muusika kuulamine ise endast lisaohte ei kujuta. Kui inimene läheb nii loo sisse, et ei taju enam liikluses toimuvat, siis tuleks midagi ette võtta.
Aga samamoodi võib vaikuses sõitev juht eksida sügavale oma mõtetesse ning seegi võib ohtlikuks kujuneda. Iga juht peab ise aru saama, kus läheb muusika kuulamise piir.
Politsei ei saa ega tohiks õpetada inimesi muusikat kuulama ning ka autokool peaks andma juhtidele teadmised enne liiklusesse sisenemist.
Allikas: PPA, maanteeamet. Kaanepilt: Pixabay. Küsis: Ylle Rajasaar
