26. oktoobril toimus Saku Suurhallis Baltimaade üks suurejoonelisemaid autoesitlusi: Toyota veeretas tuhandepealise publiku ette kolm uudismudelit ning näitas uusimat hübriidtehnoloogiat. Uued Camry, Corolla ja RAV4 jõuavad kõik järgmisel aastal Eestis müügile.
Saku Suurhallis oli reede, 26. oktoobri õhtul täismaja: Toyota Eesti esindusel oli häid uudiseid. Plaksutava, pea tuhandepealise rahvamassi ette veeretati 4 hübriidmudelit ja üks vesinikauto ning anti teada uuenenud 10-aastasest kõrgepingeakude garantiiprogrammist.
Meelelahutuse eest hoolitses PÖFFi filmiprogramm. Külalised, kes kuus tundi maldasid kohapeal olla, said auhinnatud Liis Lemsalu ja Silver Laasi kontserdiga.
Toyota Camry taas Euroopas
Megaürituseks oli põhjust – esitleti uut 2,5 liitrise bensiinimootori ja hübriidajamiga varustatud Toyota Camry kupeesedaani. Võib loota, et kui 2019.aasta aprillis auto Eestis kättesaadavaks tehakse, läheb ostjae seas madinaks, ja Jaapani autotootja noobelmark Lexus peab silma paistmiseks midagi uut välja mõtlema.
Toyota Camry elegantne küljejoon, luksuslik sisu ja sportlikku sõidurõõmu pakkuv jõuallikas (kombineeritud süsteemil on 218 hobujõudu!) annavad plahvatavaks edulooks alust. Camry elektriajam on võimeline töötama kiirusel kuni 125 km/h.
Arvestades suvist proovireisi pisut väiksema C-HR-iga, pole Toyota võimekuses põhjust kahelda. C-HRiga õnnestus üksnes akude jõul stabiilselt sõita pisut üle 100 km/h. Tahame Camryt proovida!
Saku Suurhallis oli Toyota Camry ümber pidevalt huviliste mesilasparv. Nii õnnestus meil seekord proovida üksnes tagaistet ja käetoesse peidetud lülititega tagaklaasi päikesevarju üles-alla suristada. Luksus, mis luksus!
Corolla asendab Avensise ja ka Aurise!
Kui hetkel on Corolla Toyota maaletooja kodulehel saadaval üksnes sedaanina, siis Saku Suurhalli lavale toodi luukpära ja univesraalkerega variandid. Müügile jõuavad nad vastavalt järgmise aasta veebruaris-märtsis.
Enne hübriidi veeres lavale aga väärikas klassik – helevalge esimese põlvkonna Toyota Corolla. Kauni daami sünniaastaks on märgitud 1966. Seda, et helevalge iludus hübriidajamiga tiiba ei ripsuta, oli tunda lõhnapahvakust, mille ta endast saali maha jättis.
Ent uude Corollasse sisse istudes jäi silma elegantne ja pehme kattega armatuurlaud, mida selle klassi autolt ei oskaks oodata. Erinevalt Camryst õnnestus korraks end ka esiistmele libistada, ja peab tunnistama, seal oli mõnus. Kipun end kordama – tahame sõita ka Corollaga!
Uus Corolla saab kaks jõuallikat – 1,8-liitrise hübriidajami ja täiesti uue 2,0-liitrise hübriidi. Viimatinimetatu viib hübriidsed laiatarbeautod sammu võrra (122 hp ja 142 Nm -> 180 hp ja 191 Nm) edasi, säilitades sealjuures vägagi konkurentsivõimelise kütusekulu (3,4 l/100 km; 3,8 l/100 km).
Kes kahjatseb, et Avensise tootmine lõpetati, sel tasub Corolla Touring Sports universaalversiooni silmas pidada.
Pagasiruum on uuel universaalil Avensisega peaaegu samaväärne (598 l vs 609 l), ning sõitjateruumi pikkus grammi võrra isegi suurem – esiistmel ja tagumises reas sõitjatel on kaugus teineteisest isegi 4 mm suurem kui see oli Avensisel. Teljevahe on Corollal ja Avensisel identne.
RAV4 – nurgeline elukas
Uue, jaanuarist 2019 müügile jõudva Toyota RAV4 katte rebis (virtuaalselt) maha Leedu rallisõitja Benediktas Vanagas, kes leidis oma Dakari ralliks kohandatud Toyotale elegantse pooldriftiga parkimiskoha otse Saku Suurhalli südames.
RAV 4 tundus olevat publikuseas pea sama populaarne kui Camry ning päris kindlasti magneetilisem kui Land Cruiser (kui roolis selfitegijaid mitte arvestada). RAV4 saab uue 2,5 liitrise bensiinimootoriga kombineeritud hübriidajami, mille 222 hobujõudu (!) lubavad 0-100 km/h kiirenduseks 8,1 s ja keskmiseks kütusekuluks (!!) 4,5 l/100.
Hakkab vist väga kummalisena tunduma, et ma jälle seda ütlen: seda autot tahame näha! Seda autot tahame proovida! Ning igal juhul on RAV4 välisilme eelkäijaga võrreldes hoopis silmapaistvam.
Hübriidid on võitnud südame
Hübriidid on võitnud eestlaste südamed. Numbrid kinnitavad seda. Enam kui pooled Eestis ostetavatest Toyota RAV4-dest ja C-HR-dest (vastavalt 60% ja 62%) komplekteeritakse hübriidajamiga.
Turbobensiin on teine valik ja diisel on „OUT“. Täiesti. Isegi sellised mõistliku hinnatasemega pere- või linnaautod nagu Auris ja Yaris on vastavalt 43% ja 48% hübriidid.
Autoomanikud on mõistnud, et hilisemad madalad kasutuskulud on olulised. Ja hübriid just seda pakub – mõnus sõita, lihtne käitada, odav(am) kasutada.
Kõikidest müüdud Toyotadest peaks aastal 2021 olema 60% hübriidid. Muuseas, ei olegi enam Toyota portfelli jäänud palju mudeleid, millele hübriidajamit ei saa. Mõni üksik siiski on, ja selle õigustuseks on erilisus. Sportlik GT86, tööloom Hilux, kõrberöövel Land Cruiser, väikebuss PROACE ja muidugi hoopis vesiniku kütuseelemendiga liikuv Mirai on need neli erilisust, mille puhul tuleb leppida asjaoluga, et hübriidi (veel) ei ole või siis ei tulegi (Mirai).
Vesinikauto Mirai – Lätis juba saab!
Miraist rääkides – Lätis juba antakse! Riiast oli maailma populaarseim Toyota Mirai kohale veeretatud. Lätlased saavad Miraid endale lubada, neil on olemas töötav vesinikutankla, mida kohalik ühistransport ahnelt kasutab.
Hamburgis ja Pariisis juba vuravad taksovärvides Miraid. Ilmselgelt on üheks põhjuseks see, et auto kütuseelemendis elektritootmiseks kasutatav vesinik muundub lihtsalt veeks! Mitte grammigi CO-2, väävli- või lämmastikühendit kilomeetri kohta!
Vesinikautode, -(trolli)busside, -rongide, -traktorite jm -liikurite kasutajatele võiks lausa välja jagada energiaosakuid keskkonnasäästliku transpordi eest. Eeldusel muidugi, et vesinik on toodetud keskkonnasõbralikult. Vesinik võiks olla toodetud hüdrolüüsiga näiteks taastuvast tuule- või päikeseelektrist.
Seevastu maagaasist vesiniku tootmisel paiskub CO2 õhku lokaalselt, mistõttu CO2 neutraalsusest siin rääkida ei saa. Lisandub veel energiakulu, kuna protsess nõuab veeauru kuumutamist 1000 kraadini C. Loodame, et Tallinna lähedale rajatav vesinikutankla pole eilne päev, vaid ikka homne!
Igal juhul kuulukse, et kohe kui tankla valmib, käivitub Miraide müük ka Eestis. Hind pole küll teada, kuid Toyota Eesti maaletooja kodulehel on vastav alajaotus juba avatud.
Arvestades Eesti potentsiaali saada vesinikutootmise maaks (vett meil ju jagub!), on mõistlik seda arengut kindlasti tervitada.
Ehk kuivab Eestist väljavoolav naftadollarijõgi selle tulemusel mõnevõrra ahtamaks ja tööd saavad kohalikud insenerid ning rakendust leiavad äriinglite kapitalivood.
Pildid: Andres Kruus
