Samm pealinna ja Kuldse Ringi vaheliste trammiliinide saamise suunal on astutud, äsja sai allkirjad Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi tasuvusanalüüsi leping. Tramm on küll keskkonnasäästlik transpordivahend, ent valglinnastumise mõjude tasandamisel pole sel üksi vajalikku jõudu.
26. veebruaril allkirjastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsi leping, eesmärgiga luua Tallinna ja Harjumaa pendelrände tulipunktide vahel säästlik ja kiire ühistranspordiühendus.
Probleemiga tuleb kiiresti tegeleda, sest Tallinna linn on autostunud, linnaõhk on kehv ning kergliiklusteedel liiklejad ja jalakäijad ei tunne end sellises elukeskkonnas sugugi hästi.
Lisaks suruvad takka euronormid, mis nõuavad kiireid ja karmikäelisi muutusi. Lähivaldade suunal trammide liikuma panemine oleks üks odavamatest lahendustest, ent kaugeltki mitte ainus, mida Tallinna päästmiseks saastesurmast tegema peaks.
20% SAASTEST JA POOL MILJONIT TÜHJA KOHTA
Tallinna ja selle lähivaldade transpordiheitmed moodustavad poole üle-Eestilisest transpordisektori saastest. Suur osa saastest tuleb sõiduautodelt.
Võrreldes 2012. aastaga liikus 2017. aastal üle Tallinna linna piiri igapäevaselt 25 000 autot ööpäevas rohkem ja trend on pidevas kasvus. Päevas ületab linnapiiri 160 000 autot.
Teeme lihtsa arvutuse: ühes sõiduautos on 4-5 kohta, millest heal juhul kasutatakse 2. Positiivse nägemuse korral sõidab igal hommikul 160 000 autos 320 000 inimest, ehk hõivatud on 2 istet.
Teist sama palju on aga tühje istmeid, mis igapäevaselt linna veetakse. Aastal 2012 hindas keskkonnakaitsja Mari Jüssi telesaates “Mõistlik või mõttetu” linna vahet pendeldavate tühjade autoistmete koguseks umbes pool miljonit.
Vahepeal on autode hulk kasvanud (vaata ülal numbreid) ja linn veelgi rohkem äärtelt välja valgunud, on reaalne, et iga päev veetakse Tallinna kaugelt üle poole miljoni tühja tooli. Päriselus istub enamuses autodest üks inimene…
Samal ajal on Tallinn ja Harjumaa seadnud kõrge eesmärgi, piirkonna autoliiklust aastaks 2035 vähendada 10-20% (viiendiku võrra) ja ehitada linnatranspordivõrk, mis oleks CO2-neutraalne.
Tallinna kesklinn peaks aga muutuma autovabaks. Kuidas seda saavutada? Tramm, õigemini selle laialdasem kasutusele võtmine natuke meid tõesti aitaks.
RIIGIISADE LÕPUTU OPTIMISM
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on koostöö riigi, Tallinna linna ja Harjumaa omavalitsuste vahel maakonna ühistranspordi võrgustiku arendamisel oluline kogu Eesti jaoks.
„Tuleb tagada, et elanikkonna ja liikuvuse kasvades ei kannataks linnakeskkond ega inimeste tervis. Seetõttu on sõiduautoga võimalikult konkurentsivõimelise ühistranspordi arendamine eriti oluline. Rööbastransport on inimeste seas populaarne ning me toetame selle arengut,“ märkis Simson.
Tallinna linnapea Taavi Aasa sõnul lõhub autostumise hetke tempo linnamiljööd ning on ohuks keskkonnale ja inimeste tervisele.
„Linna piiridest üle ulatuva tõhusa transpordivõrgustiku käivitamine, koos teiste Harjumaa omavalitsustega, on kesksel kohal väärtusliku linnaruumi arendamisel,“ lisas Aas.
Surve Tallinna ja Harjumaale elama tulemiseks on suur – lisaks Kuldsele Ringile paisuvad nüüd juba ka samm eemal asuvad omavalitsused nagu Raasiku ja Aegviidu vald ning Kuusalu.
Suureneb surve transporditaristule ning ühistranspordivõrgule. Oodata on autokasutuse ja sellest tuleneva liikluskoormuse kasvu. Elukeskkond läheb kehvemaks, ühendusajad venivad veelgi.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liikme Mart Võrklaeva sõnul on üle Tallinna piiri ulatuv ühistransport maakonna arengu seisukohalt oluline.
„Tramm on kõige tõhusam linnatranspordi liik. Rae vald, koos Jüri suunas välja arendatud tööstusaladega, on üks maakonna pendelrände tulipunkte. Tunnetame siin paremate transpordilahenduste vajadust igapäevaselt ja tasuvusanalüüs* on esimeseks sammuks tõhusate muutuste ellu viimiseks,” sõnas Võrklaev.
TALLINNAST JÜRILE JA TABASALLU
ERR kajastas trammiliinide laiendamise teemat mullu novembris pikemalt AK uudistes. Sealt selgus, et esimesena võetakse lauale trammiliini pikendamine Lennujaamast Jürini ja uue rajamine Tabasaluni.
Tulevikus võiks tramm mööda Paldiski maanteed sõita Tabasaluni välja. Haabersti ringilt keeraksid rööpad Õismäe suunas. Sealt saaks tramm teha tiiru Mustamäel ja jõuda välja Kristiine keskuse juurde.
Teine tuleviku trammitee haru ulatuks aga mööda Järvevana teed Ülemiste jaamani. Ühtlasi pikeneks Tondi liin Järve keskuseni.
Pirita tee ummikuid aitaks leevendada Kadrioru trammi lõpp-peatuse nihutamine Viimsisse. Kopli trammiliin võiks edaspidi hargneda nii Stroomi kui ka Pikakari randa.
Maardu ja Lasnamäe rahvast teenindav tramm sõidaks mööda Punast tänavat ja Vana-Narva maanteed, seni plaanitud Lasnamäe kanalitramm jääks aga uute plaanide kohaselt tulemata. Uusi liine ja pikendusi tulema peaks kokku ehitatama 100 kilomeetri ulatuses.
TRAMM ON VAID ÜKS OSA LAHENDUSEST
Tramm üksi Tallinna ja Harjumaa hulluvas tempos autostumist ei lahenda. Aitaks multimodaalne lähenemine probleemile ehk eri transpordiliikide omavahel tervikuks ühendamine.
Multimodaalsus ei toimi üksnes Tallinna ja selle lähivaldade mõõtkavas vaid kogu Eestis, ja Euroopas. Aga kes võtaks vastutuse, nii suurelt ja omakasupüüdmatult mõelda? Kirjutasin samal teemal pikemalt Prantsusmaa Riviera näitel 2017. aasta kevadel Eesti Päevalehes.
Mari Jüssi ütleb, et meil on sellesuunalisi positiivseid algatusi. Tallinna lennujaam on juba mõne aasta teinud samme enda ühendamiseks maailmaga:
“Lennujaama käivad tramm, buss, takso saab tellida, auto rentida. Puudu on jalgrattarent. Siiski tuleb aru saada, et üksnes trammist ja jalgrattast ei piisa. Liikuvus kui teenus on see, mis kogu süsteemi peab integreerima,” selgitab Jüssi.
“Peale selle, et füüsiliselt on olemas üksteise kõrval erinevad liikumisviisid ja toimib jagamismajandus, peaks olema võimalus teenuse eest ühtselt maksta,” lisab ta.
Süsteemi rakendamiseks tuleb koondada kogu olemasolev info, sõlmida lepped kõigi vedajatega ning luua toimiv kasutajasõbralik rakendus. See omakorda eeldab piisavalt paljude kasutajate olemasolu.
Mari ütleb ka, et Eesti jaoks oleks see üks võimalus tõestada oma e-riigi suutlikkust. QR koodi jagamisel põhinev teenus ei peaks isegi olema eriline “e-riik” vaid elementaarne, Watson…
Ja iseenesestki mõista peaks multimodaalsus hõlmama lisaks trammile ka (elektri)ronge, ja taastuvkütusel töötavaid muid ühistranspordivahendeid.
PARIM OLEKS ÜLDSE AUTOTA
Loomulikult oleks parim viis Tallinna ja Kuldse Ringi umbesõitmise probleem lahendada auto koju jätmise või selle omamisest loobumisega. See paraku ei ole kuidagi võimalik, sest inimene on loomult ahne indiviid.
Parimal juhul suudab ta auto omamise asendada rentimisega. Nii vaadata, siis valdav osa Eesti uute autode juhtidest ongi pikaajalised rentijad – kasutusrent, liising, kapitalirent jms mudelid võimaldavad auto näilist omamist rahastada.
Autostumisest need aga ei vabasta, pigem vastupidi. Meist saavad muretud tarbijad – 5 aastat piiranguteta garantiid, sõidan nagu tahan, edasine pole minu mure. Auto ongi nagu röster või tolmuimeja, mille võib alati uuema vastu vahetada.
Üks lahendus heitmekoguseid vähendada isiklikus mugavuses kaotamata on osta hübriid – või elektriauto. Ka mitte kõige kiirem ja edukam, sest ummikud jäävad ikkagi, aga vähemalt ei hinga me peenosakesi kopsu ega saa kindla peale rasket tõbe.
RIIGIKOGULASED RIVVI!
Nn ökoautode läbimurde võti on riigiisade, ametnike ja ettevõtjate käes. Ettevõtete autovalik mõjutab üldisi turu trende vähemalt 10 järgmist aastat. Riigikogulased, ministrid, ametnikud, avalik sektor aga võiks ja peaks eelistama säästlikumaid transpordivahendeid.
Pole ühtegi vabandust, miks riigikogulane ei võiks sõita ühtse e-autopargi autoga: kui on teada, et koosseis istub tagumikke laiaks järgmised 4 aastat, koostatagu neile vajaduspõhine autopark.
Ja kuna trammiliiklus saab olema ülimugav ning muid liiklusvahendeid jagub samuti, siis mis takistaks meil seda uuendust ellu viimast?
*Teostatavus- ja tasuvusanalüüsi kogumaksumus on ca 120 000 eurot. Seda kaasrahastatakse INTERREG Läänemere programmi projekt SUMBA (Jätkusuutlik linnaliikuvus ja pendelränne Läänemere linnades) abiga.
Programmi eesmärk on näidata kuidas muuta linna- ja perifeersed pendelränded säästvamaks, võimalikult tõhusaks ja kaasata liikuvuse paremaks korraldamiseks erinevaid transpordiliike. Uuringu valmimise täpse aja kohta info puudub.
Allikas: MKM. Kaanepilt: Ylle Tampere
