Värske Eesti autojuhtide uuring kinnitab, et Eesti mees on ka autoroolis tõeline tantsulõvi, sealjuures ablas, sest armastab juhtimise asemel süüa, juua ja ka telefoniga rääkida. Eesti naine seevastu käitub roolis üsna vaguralt, sööb vähe ning ei kipu end väga meikima.
If Kindlustuse tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud uuringust selgus, et mehed rööprähklevad ehk tegelevad autoroolis samal ajal mitme tegevusega kaks korda tõenäolisemalt kui naised.
Uuringus osales Eestist üle 1000 inimese. Autosid on meie riigis kahe inimese kohta üks, ehk pea kolmveerand miljonit, ja tuleb juurde.
Selles valguses tundub tuhat muidugi väikese valimina ent mingi pildi meie käitumisest roolis annab see küll. Lugesime uuringut, tõime välja olulisema, ja kommenteerisime, kus tundus vajalik olevat.
Roolis süüakse ja räägitakse telefoniga
Roolis kõrvaliste asjadega tegelemine on üldlevinud. Pole inimest, kes poleks kasvõi kord elus lasknud end ahvatlustel eksitada.
Kõige sagedamini juhib Eesti autosõitjate tähelepanu autojuhtimiselt eemale söömine ja joomine: 38 protsenti uuringus teeb seda rooli keerates regulaarselt.
Sellele järgneb 33 protsendiga mobiilitelefoniga rääkimine ilma “käed vabad” seadmeta. Nuhvlit ei kasutata roolis vaid helistamiseks: 9% vastanutest saadab roolis ka tekstsõnumeid ja 5% kasutab roolis oldud aega nutinugistamiseks, ehk sotsiaalmeedias või netisaitidel surfamiseks.
Mehed ja kõrgepalgalised on suurimad siblijad
Uuringust selgus üllatav tõsiasi, et just meesterahvad tegelevad autoroolis kõrvaliste tegevustega ligi kaks korda enam kui naisterahvad.
Näiteks söömist ja joomist praktiseerib 46 protsenti meestest ja “vaid” 30 protsenti naistest. Ehk siis ligi pool meesjuhtidest ei pea roolist hoidmist miski ning kolmandik naistest on veendunud, et nad suudavad viiner hambus möödasõite sooritada.
Telefoniga räägib „käed-vabad“ seadmeta 42 protsenti meestest, samal ajal naistest teeb seda üksnes 24 protsenti autojuhtidest.
Kas võib olla, et neis autodes, millega naised sõidavad, on “käed-vabad” süsteem lisavarustusena olemas? Samas arvata, et lisaseadmeid kasutades lobisemine on turvalisem kui telefoni õla ja kõrva vahel hoidmine, on ühe soomlaste hiljutise teadusuuringu põhjal väga lühinägelik. Igasugune kõrvaltegevus roolis on ohtlik!
Üllatus, et kõige rohkem tegelevad roolis kõrvaliste tegevustega just kõrgema sissetulekuga inimesed, kellest pea pooled söövad ja joovad roolis või räägivad regulaarselt telefoniga. Mille üle me imestame – neil lihtsalt ei jää rahateenimise kõrvalt aega söömiseks!
Roolis meikimata naised
Samuti kummutas uuring müüdi, nagu naised meigiks ja kohendaks enda soengut autoroolis. Uuringu kohaselt teeb seda vaid 1 protsent naisterahvastest, kes autoga sõidavad.
Teeme väikese arvutuse. Naisjuhtide osakaal Eestis on 40%, autosid on Eestis ligikaudu 740 000. Statistikast ei tule välja täpne naisjuhtide arv, ent neid on paarsada tuhat kindlasti. Võtame sellest ühe protsendi, ja saame tulemuseks paar tuhat end roolis meikivat daami.
Tähendab, see ei ole okei! Unustasid end enne õue minekut meikimata, siis kannata ära. Ole pussakas, aga ole elus ja ära teisi ka ohusta. Eesti mees nagunii ei märka, kas oled meigitud või mitte – tal on vaja rähelda ja süüa.
Nüüd jõuame meesteni: tuleb välja, et Eesti mehed ei ole mitte üksnes tantsulõvid ja söödikud vaid on roolis naistest edevamad. Nimelt 2 protsenti (no kõigest 20 tuhandese valimi juures, olgem täpsed) Norstati uuringus osalenud meestest vastas, et sätib autoga sõites enda soengut.
Lõunanaabrid juhivad, mitte ei tantsi
Norstat viis samasuguse uuringu läbi ka Lätis ja Leedus. Selgus, et naaberriikides tegeletakse roolis kõrvaliste tegevustega vähem kui Eestis.
Leedulased näiteks räägivad autoroolis telefoniga 6 protsendi võrra vähem ja lätlased 4 protsendi võrra vähem kui eestlased. Mitte et see ülisuur vahe oleks- võib-olla nad suhtlevad silmast-silma jälle rohkem?
Lobisemine tõstab neli korda õnnetuse riski
If Kindlustuse liikluskindlustuse tootejuhi Reet Veilbergi sõnul on vaatamata viimasel ajal tehtud kampaaniatele inimeste teadlikkus endiselt madal.
Lisaks roolis mobiiliga lobisemisele on üha kasvavaks probleemiks muutunud nn. nutijoove, kus selle asemel et jälgida liiklust, vaadatakse enda telefoniekraani.
„Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel tõstab roolis mobiiltelefoni kasutamine liiklusõnnetusse sattumise riski ligi neli korda, aeglustades juhi reageerimiskiirust, suutlikkust püsida enda sõidurajal ning võimet hoida õiget pikivahet ees sõitva autoga,“ ütles Veilberg.
Vaata uuesti, kuidas kõrvalised tegevused juhti eksitavad
Allikas: If kindlustus. Kaanepilt: Ylle Tampere
