Uus veebiportaal www.isikukahju.ee aitab liiklusõnnetuses tervisekahjustuse saanud inimest vajaliku infoga. Lehelt saab teada, mis isikukahju liikluskindlustus hüvitab, kes võib seda nõuda ja milliste reeglite järgi hüvitist arvutatakse. Eesmärk on kannatanut hüvitise saamisel aidata.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel juhtub aastas 1 500 liiklusõnnetust, kus liikluskindlustus hüvitab tekkinud isikukahju – tehakse seda põhjustaja eest, kahju tekitaja ei pea ise juhtunut kinni maksma. On tavaline, et kannatanu ei tea, mis kahju hüvitamist ta nõuda võib või kuidas käib hüvitise saamine. Uues portaalis on hea ülevaade, mis nõuet, mil viisil ja kellele tuleb esitada. Kui klient on teadlik oma õigustest, siis on vaidlusi kindlustusseltsiga vähem ja kahju hüvitamine sujuvam.
Mullu toimunud õnnetuste keskmine isikukahju oli 8 218 eurot ja sõidukikahju 2 223 eurot. Liiklusõnnetuse maksimaalne isikukahju hüvitis on 6,45 miljonit eurot. Keskmine pikaajalisest töövõimetusest tingitud saamata jäänud tulu nõue on 170 000 eurot, keskmine ülalpidamishüvitise nõue üle 70 000 euro ja keskmine ravikulu nõue on üle 20 000 euro.
LKF praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus kindlustusandjad maksavad miljonitesse ulatuvaid hüvitisi. Kõige kallim liikluskindlustusjuhtum toimus 2018. aastal, mil veoauto kaotas juhitavuse ja põrkas kokku vastassuunas liikuva sõiduautoga. Juhtumi kahju kokku oli 5,6 miljonit eurot, millest isikukahju oli 5,4 miljonit.
Liiklusõnnetuses kannatanule hüvitab kahju põhjustaja liikluskindlustus. Liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab isikukahjuna kogu selle kahju, mida kannatanu saab liiklusõnnetuse põhjustajalt seaduse alusel nõuda. Näiteks on isikukahju ravikulu, saamata jäänud tulu, vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju ja mittevaraline kahju. Liikluskindlustus hüvitab eriti traagiliste õnnetuste korral ka matusekulu ja maksab ülalpidamishüvitist.
Isikukahju portaalis www.isikukahju.ee on lisaks kahjunõude teabele koondatud isikukahjude arvutamise metoodikad.
