Kooljakuul müüdi Eestis 1184 uut sõiduautot – “stabiilne mudaliiga tempo” jätkub. Mullusele novembrile jääb tulemus pea ⅔ alla. Kui mudaliigas mugavlemist lõpetada ei suudeta, ootab järgmisel aastal sektorit ees koondamiste ja pankrottide laine.
Novembrikuu uute sõiduautode müüginumbrid kinnistavad aasta teises pooles kujunenud trendi: turg on leidnud oma põhja ja püsib seal stabiilsena. Kuigi võrreldes eelmise aasta sama ajaga vaatab vastu suur miinusmärk, on selle taga mullune automaksu-eelne ostupaanika, mis statistikast tänavu õhu välja lasi.
Eesti automüügisalongidest veeres novembris välja 1184 uut sõiduautot. Seda on koguni 64,3% vähem kui mullu samal ajal, mil eestlased tormasid registreerima uusi sõidukeid enne maksutõuse. Tänavu on 11 kuuga kokku müüdud 11 872 uut sõiduautot, mis teeb aasta kokkuvõttes languseks 45,6%.
Kui jätta kõrvale mullune anomaalia ja vaadata tänavust aastat, on pilt rahulikum – müük on stabiliseerunud ca 1000–1200 auto vahemikku kuus.
Hübriidid rokivad, elektrikad nokivad
Kõige märgilisem muutus Eesti autoturul ei ole mitte ainult mahtude vähenemine, vaid jõudude vahekorda muutus kapoti all.
Novembris moodustasid hübriidautod koguni 62,6% kogu müügist. See näitab, et “tavaline” bensiinimootor on taandumas nišitooteks (osakaal 24,5%) ning diiselmootoriga sõiduautod muutumas harulduseks.
Tegu pole ostjate eelistusega vaid sunnitud valikuga – euronormid on laua tavalistest sisepõlemismootoritest lagedaks löönud, tootjad vähendavad järk-järgult “lihtsate” autode tootmist. Mida rohkem ostetakse hübriide ja elektriautosid, seda rohkem ühtlustuvad hinnad tavaliste autodega. Ring on täis, euroametnikel on põhjust korduvkasutatavaid vahuveinipokaale kokku lüüa – suunatud tootmine suretab lihtsa SPM-i peagi lõplikult. Hõk!
Huvitav aga, et elektriautode osakaal uute autode müügis püsib stabiilselt madalal, moodustades novembris vaid 5,5% kogumüügist. Võimalik, et suurem elektriautode leviku plahvatus ootab veel taristu arengut või ka soodsamaid mudeleid.
Või on asi siiski selles, et viimase rahva ja eluruumide loenduse (REL2021) andmetel elab valdav osa elanikest kortermajades – kokku 61,1% Eesti elanikest. Tallinnas elab kortermajades 80%, Tartus 73%, Ida-Virus 83%. Meie linnade elanikest enamus on korterielanikud – kaalutu keskmine on umbes 75%, vanades kivilinnades – kus laadimine on probleemne – omakorda sellest enamus. Ehk nende võimalused laadida elektriautot kodus on üsna piiratud.
Škoda ja Toyota duell jätkub, Renault joob kohvi
Novembris tegi tugeva tulemuse Škoda, tõustes 171 müüdud autoga kuu populaarseimaks margiks. Toyota jäi napilt teiseks (160), kuid hoiab aasta kokkuvõttes veenvat liidripositsiooni.
Tähelepanuväärne on Renault’ stabiilne ja tugev kasv – 155 autot novembris ja kindel kolmas koht nii kuus kui ka aasta lõikes, edestades Volkswagenit – nutikalt läbi viidud tooteuuendused on vilja kandnud.
Esikümnesse mahtusid novembris üllatuslikult ka noobelmargid nagu BMW (6. koht) ja Audi (7. koht) – selge märk, et kallima segmendi ostja on majanduslanguse suhtes vähem tundlik. Varasemalt ei pääsenud nooblid tabeli esikümnesse, kuid nüüd, kus üldine müük mudaliigas mugavlemist harrastab, paistavad audid ja muud välja.
| Koht | Mark | Müük (tk) |
| 1. | ŠKODA | 171 |
| 2. | TOYOTA | 160 |
| 3. | RENAULT | 155 |
| 4.-5. | DACIA | 112 |
| 4.-5. | VOLKSWAGEN | 112 |
| 6. | BMW | 57 |
| 7. | AUDI | 54 |
| 8. | KIA | 44 |
| 9. | PEUGEOT | 38 |
| 10. | SUBARU | 36 |
Kui vaadata 11 kuu koondtabelit, joonistub välja selge “kahekiiruseline” turg. Toyota (2268 müüdud autot) ja Škoda (1777) on teistest nii pikalt eest ära rebinud, et mängivad sisuliselt omaette liigas. Nende kahe turuosa on sedavõrd massiivne, et pea iga kolmas tänavu Eestis müüdud uus auto kannab kas Toyota või Škoda märki.
Kõige suuremat intriigi näeb poodiumi kolmandal astmel – Renault on teinud väga tugeva lõpuspurdi (kokku 1023 autot), möödudes napilt Eesti turu pikaaegsest lemmikust Volkswagenist (994). Vahe on vaid 29 autot, mis tähendab, et detsember saab olema otsustav – kas “rahvaauto” suudab oma positsiooni taastada või kuulub pronksmedal tänavu prantslastele.
Tähelepanuväärne on seegi, et vaatamata üldisele turu kukkumisele (-45,6%), püsivad esikümnes raudsena kolm preemium-marki: BMW (8. koht), Audi (9. koht) ja Mercedes-Benz (10. koht).
See kinnitab majanduslanguse klassikalist reeglit: kallima hinnaklassi ostja on kriisidele ning maksutõusudele tunduvalt vähem tundlik kui tavakasutaja, hoides luksussegmendi müüki stabiilsemana kui massiturgu. Kuna tänavapildis kohtab rohkelt noobleid elektriautosid, võib oletada, et rikkad nutavad parema meelega rohelisi pisaraid või rõõmustavad bemmis, sest laadimisega era-, paaris-, noobelmajas probleeme pole.
Dacia möllas novembri mudelitabelis
Kooljakuu esikümme näeb tabelisse panduna enam kui naljakas välja: 2 Škodat, 2 Renault`d, 2 Toyotat ja… ei, mitte kaks KIA-t vaid Sportage üksinda ja kolm Daciat. Ennekuulmatu!
| Koht | Mark ja Mudel | Müük (tk) |
| 1. | ŠKODA Octavia | 79 |
| 2. | RENAULT Captur | 70 |
| 3. | TOYOTA RAV4 | 56 |
| 4. | TOYOTA Corolla | 49 |
| 5. | ŠKODA Kodiaq | 42 |
| 6. | DACIA Duster | 37 |
| 7. | DACIA Bigster | 34 |
| 8. | DACIA Sandero | 33 |
| 9. | KIA Sportage | 31 |
| 10. | RENAULT Clio | 30 |
Kui markide arvestuses on Toyota ja Škoda vahed selged, siis konkreetsete mudelite lõikes on pilt märksa põnevam. Novembris segati kaardipakki korralikult – piltlikultvisati lauale nii uusi jokkereid kui ka tuttavaid trumpe.
Novembris naasis troonile pikaajaline lemmik Škoda Octavia, mida registreeriti 79 korral. See on klassikaline “tööloom”, mille müüki mõjutavad sageli suuremad hanke- ja autopargi tehingud. Octavia seljatas novembris Renault Capturi (70 autot), kuigi prantslastele on see suurepärane tulemus, mis aitab Renault’l tsementeerida markide arvestuses kolmandat kohta.
Kadrikuu suurimaks üllatajaks ei ole aga mitte esikoht, vaid Dacia jõuline pealetung. Rumeenia juurtega mark suutis novembris TOP 10-sse sokutada koguni kolm mudelit. Erilist tähelepanu väärib täiesti uus tulija Dacia Bigster, mis maandus oma debüütkuul kohe tabeli 7. kohale (34 autot).
See on märgiline hetk – tavaliselt võtab uutel mudelitel “käima jooksmine” aega, kuid Bigsteri start näitab, et huvi suurema ja soodsama linnamaasturi vastu on Eestis tohutu. Teda toetasid “vana hea” Dacia Duster (6. koht) ja soodne Dacia Sandero (8. koht).
Aasta kokkuvõttes on Toyota Corolla püüdmatu. Vaatamata Octavia novembrivõidule, on aasta liider suure tõenäosusega otsustatud. Corolla on tänavu kogunud 736 ostjat, edestades Octaviat (679) 57 autoga.
Arvestades, et Corolla müük on olnud läbi aasta stabiilsem, on Škodal viimase kuuga seda vahet tasa teha väga keeruline.
Aasta TOP 10 tabel peegeldab ilmekalt eestlaste auto-eelistuste muutumist. Esikümnes ongi sisuliselt vaid kaks “madalat” autot – Corolla ja Octavia.
Ülejäänud tabel on linnamaasturite päralt: kolmandal kohal Toyota RAV4 566 müüdud autoga, seejärel Škoda Kodiaq ja KIA Sportage. Kaks viimast peavad pereautode segmendis omavahelist duelli.
Huvitava detailina on 11 kuu kokkuvõttes esikümne eelviimasel kohal Volkswagen Tayron, mis aga novembris pildilt kadus, andes teed värskematele tulijatele. Samuti on tugev Toyota Yaris Cross (6. koht), mis novembris pidi leppima tagasihoidlikuma rolliga, jäädes esikümnest välja. Finaaliheitlusse ootame Yarist siiski tagasi.
Teisisõnu pole siin harva nähtava päikese all midagi uut – kui võimalik, ostab eestlane kõrgema isteasendiga ja linnapildis mitte liigselt silma paistva maasturilaadse toote. Töösõite tehakse ja taksot tellitakse ka madalas versioonis. Trend on globaalne ja ei näi, olenemata ennustustest, muutuvat.
Muutuvad mudelid, ka need, mis enne olid “tavalised” – näitena Nissan Leaf, mille kolmas põlvkond sai mulja kuju ja nimetab end nüüd sportlikuks linnamaasturiks. Muutub ka veoskeem – nelikvedu on luksuslisa või ei pakutagi seda, sest enamus inimesi sõidab autoga nagunii linnas.
Autot valides tasub uurida Euro NCAP testidest jalakäijate turvalisust – see annab aimu, kas maasturilaadne võib nutisõltlasest või jääknähtudega juhi pikaks ajaks kinnimajja viia. Mida kõrgemaks autod, seda suurema tõenäosusega saab liikluses nõrgem osapool avariis raskelt viga.
Tarbesõidukite müük kiratseb
Kui sõiduautode puhul räägime mudaliigas mugavlemist tähistava ajajärgu kinnistumisest, siis tarbesõidukite (kaubikud ja veokid) turg elab läbi valulisemat kukkumist. See sektor on majanduse “kanaarilind” – kui neid ei müüda, ettevõtted ei julge investeerida uutesse kaubikutesse, on see selge märk jahtuvast majandusest – kas “tunneli lõpus paistab valgus” ehk majandu ka päriselt kosub!? Tarbesõidukite müügistatistikast ei jää veel head tunnet..
Tänavune aasta on tarbesõidukite müügis toonud kaasa järsu pidurdumise. Kui aastatel 2021–2024 püsis turg stabiilselt 5000 ühiku piirimail, siis 2025. aasta prognoositav lõpptulemus jääb napilt 3200 sõiduki juurde. See on ~35% langus võrreldes eelmiste aastate keskmisega.
Joonisel on hästi näha, kuidas tänavune aasta (punane joon, prognoos) on selgelt eristuv langus, kukkudes madalamale isegi 2020. aasta pandeemia tasemest.
Kuude kaupa lahti joonistatud müügikõver näitab, et 2025. aastal pole olnud kuud, mis suudaks konkureerida mulluste (hall joon) tulemustega. Eriti drastiline vahe on aasta lõpus – kui mullu detsembris tehti automaksu hirmus rekordeid, siis tänavu liigub joon vaikselt aasta lõpu poole.
Novembris müüdi Eestis 280 uut tarbesõidukit (-41,7% võrreldes 2024. aastaga). See number on püsinud viimased pool aastat üsna muutumatuna.
Kuu suurimaks võitjaks oli Peugeot, mida novembris registreeriti 71, edestades konkurente pikalt. Suhteliselt märkimisväärne saavutus, arvestades, et tavaliselt on Toyota selles segmendis domineerivam olnud.
| Koht | Mark ja Mudel | Müük (tk) |
|---|---|---|
| 1. | RENAULT Master | 43 |
| 2. | PEUGEOT Partner | 31 |
| 3. | PEUGEOT Rifter | 21 |
| 4. | PEUGEOT Boxer | 18 |
| 5. | RENAULT Trafic | 15 |
| 6. | CITROEN Berlingo | 11 |
| 7. | MERCEDES-BENZ Actros | 10 |
| 8.-10. | TOYOTA Proace Max | 8 |
| 8.-10. | FORD Transit Custom | 8 |
| 8.-10. | SCANIA R-seeria | 8 |
11 kuu kokkuvõttes on seis palju pingelisem. Peugeot on küll liider, kuid edumaa Toyota ees on vaid 20 autot. Arvestades Toyota võimekust teha suuri tehinguid, võib detsember seisu veel muuta.
Huvitav on jälgida Citroëni suurt kukkumist – kui mullu samal ajal oli Citroën müünud 533 kaubikut, siis 2025. aastal vaid 173. See viitab ilmselt tarneraskustele või mudelivaliku vahetusele, mis on andnud turuosa käest Peugeot’le ja Renault’le.
Raskeveokite segmendis on Scania (232 tk) teinud väga soliidse aasta, olles üldarvestuses kõrgel 5. kohal ja edestades selgelt konkurente Volvot (159) ja Mercedes-Benzi (196).
Tarbesõidukite turg lõpetab aasta tõenäoliselt 3150–3200 müüdud ühiku vahemikus. Ettevõtete kindlustunde taastumine võtab aega ja kiiret tõusu 2026. aasta alguses veel oodata ei ole, pigem loodetakse stabiilsuse saavutamist praegusel madalamal tasemel.
Mudaliigas mugavlemist tuleb ravida nagu podagrat
Tänase autoturu stabiilsus on petlik sõna – tegelikkuses oleme me mugavlenud mudaliigas. See 1000–1100 müüdud autot kuus, mida me täna nimetame uueks normaalsuseks, on märk sügavast hangumisest. See ei ole enam ajutine tagasilöök või ootusärevus, vaid vaikiv leppimine olukorraga, kus homne ei tundu enam paljulubavam kui eilne.
Sõiduauto ost on tarbija kindlustunde kõige vahetum indikaator ja tänane statistika karjub meile näkku, et eestlane on lülitunud säästurežiimile: ostetakse vaid hädavajadust, emotsioonid on asendunud külma kalkulatsiooniga ja unistused on pandud ootele. Tõenäoliselt võime siinmail ka värvidest vaid und näha.
Veelgi kõnekam – ja märksa süngem – on aga vaikus tarbesõidukite rindel. Kui eraisik võib jätta auto ostmata pelgalt ebakindlusest, siis ettevõtja jätab kaubiku ostmata vaid siis, kui tal pole tööd, mida sellega teha.
Tarbesõidukite turu enam kui 30-protsendiline kukkumine on Eesti majanduse kõige ausam diagnoos. See näitab, et meie ettevõtluskeskkonna vereringe on aeglustunud kriitilise piirini.
Valged kaubikud on majanduskasvu tööriistad. Kui neid ei lisandu, siis tähendab see, et kaupa ei veeta ja teenuseid ei tellita, uusi projekte ei alustata. AMTEL-i Exceli-tabelite keel on klaar: me oleme surutises.
Kokkuvõttes peegeldab automüügistatistika meie ühiskonna üldist vaimset seisundit – see on vindumine. Meid valitsev “sitt olukord” ei seisne mitte ainult maksutõusudes või intressimäärades, vaid perspektiivi puudumises.
Oleme olukorras, kus ei julgeta enam investeerida tulevikku, sest reeglid on segased ja horisont udune. Kuni riigi majanduspoliitiline suund ja inimeste kindlustunne ei muutu, jäämegi mudaliigasse tiksuma, tähistades võiduna seda, kui langus on eelmisest kuust protsendikese võrra väiksem. Uus aasta ei tundu praegu miski, mida automüüjad pikisilmi ootavad.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar