Tänavu I kvartalis kasvas uute autode müük mullusega võrreldes 100,4%. Eelmise aastaga ei peaks liiga pikalt müügiandmeid võrdlema, sest 2025 oli automüügi kriisiaasta. Kolm esimest kuud müügikasvu on põhjus vaikselt uskuda, et lootustandva hüppe taustal on Eesti autoturg taastumas.
Eesti automüük on 2026. aasta alguses näidanud järjepidevat väikest taastumist. Maarjakuul müüdi 1753 uut sõiduautot, mis tähendab eelmise aasta märtsikuuga võrreldes 81,5% tõusu.
Veelgi kenam on esimese kvartali koondtulemus: kolme kuuga on klientidele üle antud 4250 uut sõiduautot ehk 100,4% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kasv peegeldab nii mulluse madala võrdlusbaasi ületamist kui ka tarbijate kindlustunde taastumist.
Hübriid on uus bensiin
Märtsikuu müügistatistika kinnitab hübriidajamite kinnistumist kasutajate eelistustes. Märtsis moodustasid kaksikajamid kogumüügist 68,1%. Kogu kvartali lõikes on 63,3% uutest autodest olnud hübriidsed. Hübriidide maksukoormus on väiksem, nende valik kasvab järjest – turu trend on loomulik.
Kui muu Euroopa on taas pööranud pilgu elektriautode poole ja kasutatud e-d kaovad turult kiiresti, siis Eesti astub rivis jätkuvalt vasakut jalga. Elektriautode osakaal on võrreldes mullusega kukkunud 5 protsendipunkti – ja see on taas loogiline, sest nn tavaautode müügimahud on suurenenud, müüdud elektriautode arv jäänud enam-vähem samale tasemele.
Märtsis müüdi 119 elektriautot, mis moodustas turust 6.8%. Mullu I kvartalis müüdi kokku 224 elektriautot, ja tänavu 260 – 16% mullusest rohkem. Mis tähendab, et olenemata protsendi kahanemisest müüakse “e”-sid endisest rohkem. Jällegi – see on loogiline, sest elektriautode valik müügisalongides kasvab igakuiselt.
Kord Piibeleht peal ja Vestmann all…
Toyota ja Škoda võtavad Eesti autoturul omavahel taas mõõtu ning see tõstab tuju – kui midagi on hästi, siis see, et japsid ja tšehhid on müügitabeli eesotsas. Jah, me võime ju öelda, et jube igav ja ette ennustatav, ent just see on üks neist asjaoludest, mis tekitavad lootuse, et kõige hullem on (selleks korraks) möödas.
Automarkide arvestuses kerkis märtsis populaarseimaks Toyota 357 müüdud autoga. Pjedestaalile tõusid ka Škoda (225) ja Renault (210).
Mudelite lõikes oli märtsis eelistatuim valik Toyota Yaris (136), millele järgnesid Renault Captur (110) ja Toyota Corolla (106).
Esimese kvartali kokkuvõttes on Toyota ja Škoda viigiseisus, mõlemad on müünud kolme kuuga 674 sõidukit – tabelis sai esimeseks Škoda, mis võrreldes mullusega on teinud kõrgema lootustandva hüppe.
| Koht | Mark | 2026 I kv | 2025 I kv | Muutus (%) |
| 1. | ŠKODA | 674 | 308 | +118,8% |
| 2. | TOYOTA | 674 | 531 | +26,9% |
| 3. | RENAULT | 447 | 98 | +356,1% |
| 4. | VOLKSWAGEN | 308 | 151 | +104,0% |
| 5. | KIA | 296 | 135 | +119,3% |
| 6. | DACIA | 197 | 154 | +27,9% |
| 7. | BMW | 186 | 29 | +541,4% |
| 8. | AUDI | 141 | 45 | +213,3% |
| 9. | PEUGEOT | 133 | 65 | +104,6% |
| 10. | MERCEDES-BENZ | 131 | 59 | +122,0% |
Renault on kindlalt edetabeli kolmas, võrreldes mullusega teinud ligi neli korda parema müügitulemuse. Selgi on selge põhjus: uute põlvkondade Renault`d on kõvasti paremaks timmitud kasutajaliidestega, mootorivalik on mitmekesine ning ajamid ökonoomsed, sõidukogemus tervikuna suurepärane. I kvartalis domineerisid ikka hübriidajamd, moodustades 82,5% ehk 369 sõidukit 447-st müüdud autost. Täiselektrilisi uusi sõiduautosid osteti kolme kuuga 8. Hübriidtehnoloogia on kujunenud Renault mudelivaliku peamiseks müügiartikliks Eesti turul, samas kui täiselektriautode osakaal on esialgu püsinud marginaalsena – R5 vääriks linnaautona sarnast huvi kui mujal Euroopas, aga… ilmselgelt tahame me siin Eestis veel suuremaid autosid.
KIA on esimeses kvartalis kokku müünud 18 elektriautot, kuid kõige popim mudel on ikka hübriidne Sportage. Selle mudeli müügiedu teeb KIA-st arvestatava keskmise suurusega SUV segmendi müüja. Sportage võtab KIA kõrgendatud isteasendiga maasturilaadsetest koguni 80,4%. Hübriidide osakaal 77,7%. Müük on jõuliselt kasvanud ja vaadates lisanduvate uudismudelite nimekirja, kasvab veel.
Škoda Kodiaq on I kvartali mudelitabeli tipus, aga…
Eestlane ei saa ju kiita nii, et seal poleks mingit “aga”. Jah, Škoda Kodiaq on I kvartalis kõige rohkem müüdud mudel. Škoda tegi sellele mudelivärskenduse. Mullu jõudnud uuendus on tekitanud nõudluse, kus autot tuleb oodata, ja mullused tellijad said oma autod tänavu I kvartalis kätte. See on klassikaline tootmistsükli tipp, kus värske disain ja täiustatud tehnoloogia tõmbavad ligi nii lojaalseid autopargi haldajaid kui ka uusi kliente.
Tehniline pool toetab müüginumbreid: Kodiaqi pistikhübriidid (PHEV) ja kerghübriidid pakuvad kütusesäästu, mida bensiinimootorite eelistajad hindavad, tegemata järeleandmisi veovõimes. Hinna ning kasutusväärtuse suhe hoiab mudelit positsioonil, kus konkurendid peavad pakkuma kas madalamat hinda või eksklusiivsemat brändikuvandit, et Škodade eelistust väärata.
Aga! Märtsikuu mudelitabel näitab olulist nihet võrreldes esimese kvartali koondtulemusega, kus esikolmikus domineerivad väikeautod ja kompaktsed linnamaasturid. Märtsi absoluutne liider oli Toyota Yaris 136 müüdud isendiga. Järgnesid Renault Captur 110 ja Toyota Corolla 106 müüdud autoga. Kvartali üldliider Kodiaq pidi sel kuul leppima viienda kohaga. See viitab tellimuste täitmise ühtlasemale jaotumisele üle kvartali.
Ülejäänud tabeli esiotsas olevate mudelite (Hyundai Tucson, Renault Symbioz, Toyota C-HR, Nissan Qashqai ja Volkswagen Tayron) müügimahud jäävad vahemikku 47–67 autot.
Sirgukuu statistikast paistab silma, et ostjate eelistustes on toimunud pisike muutus: väikeautosid ja pisikesi krossovereid müüdi senisest justkui rohkem. Toyota domineerimine (kolm mudelit esikaheksas) selgitab ka margi tõusu märtsikuu üldtabeli tippu.
Tarbesõidukite müük kasvab
Kahjuks ei saa AMTEL-i andmetest kätte, kui palju I kvartalis müüdi eraisikutele, kui palju ettevõtetele. Arvata, et suurem osa uute autode müügist on ettevõtete tehingud. Tarbesõidukite müük kasvab, see on selge märk, et majandusel läheb paremini.
Märtsis müüdi 312 uut tarbesõidukit ning kvartali koondtulemus (1008 ühikut) ületab mullust taset 47,6% võrra. Populaarseimateks markideks on Toyota (53), Renault (47) ja Scania (45). Raskeveokite segmendis juhivad turgu Scania ja Volvo.
Hiinlastel on kand tugevalt maas
Hiina autotootjad on 2026. aasta esimeses kvartalis kinnitanud oma kanda Eesti uute sõiduautode turul. Kuigi absoluutarvud on võrreldes liidritega veel väikesed, näitab dünaamika ostjate kasvavat huvi hiina autode osas – kokku registreeriti kvartali jooksul 105 Hiina päritolu sõiduautot.
Hiina markide turuosa kõikus kvartali jooksul 2–3% vahemikus. Kõige edukam müügikuu oli veebruar, 3,16% turuosaga. Märtsis, hoolimata müüdud ühikute kasvust (42 autot), langes turuosa 2,40% peale, kuna üldturg kasvas märtsis veelgi kiiremas tempos. Jaanuaris müüdi 27, veebruaris 36 ja märtsis 42 autot. Ühikute põhjal on kasvutrend selgelt märgata.
Hiina tootjate seas on välja kujunenud selged liidrid. BYD ja MG moodustavad kahepeale kokku ligi 89% kogu Hiina autode müügimahust. MG krossoverid teenindavad mh Forus takso kliente.
Erinevalt Euroopa ja Jaapani autotootjatest, kes domineerivad hübriidide segmendis, on Hiina tootjate fookus suunatud peamiselt täiselektriautodele (BEV). See peegeldub elektriautode üldises turuosas, kus uued tulijad pakuvad konkurentsi Teslale ja Euroopa markidele. Sõitjateruumide varustusaste ja agressiivne hinnapoliitika on peamised tegurid, millega Hiina tootjad püüavad kohalikku tarbijat veenda.
Suurimad kukkujad
Samal ajal kui Eesti uute autode müük I kvartalis tegi lootustandva hüppe, on mitmed vanemad olijad oluliselt oma positsioone loovutanud. Uute Teslade müük on 23-lt autolt kukkunud 13-le. Konkurents karmistub ning oma osa on kindlasti ka ebaühtlastel tarnetel. 2026. aasta esimese kvartali tulemuste põhjal on Tesla müügi põhjal omas segmendis 9. kohal.
Great Wall Motor on kaotanud pea kogu oma mulluse mahu, kukkudes 8 müüdud autolt ühele. Nišibrändina on nad haavatavad turu fookuse nihkumisele tuntumate hübriidtootjate poole.
Stellantise kontserni tulemused peegeldavad edu eelkõige tarbesõidukite ja väikeautode segmendis, kus on suudetud turu üldise kasvuga kaasa minna. Jeep on üks väheseid brände, mille müük on absoluutarvudes I kvartalis veerandi võrra langenud. Ühikuliselt siiski vaid 3 auto võrra, seega on muutus marginaalne.
Käesoleva aasta esimese kvartali ametlikus statistikas Alfa Romeo müüginumbrid puuduvad. See tähendab, et uusi Alfa Romeo sõiduautosid 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul Eestis arvele ei võetud. Maserati on 2026. aasta esimeses kvartalis kirja saanud 1 müügi. Fiat-e müüdi 21, Citroen-e 28, Opeleid 46. Peugeot 133 müüdud autoga I kvartalis on grupi liider ja hoiab üldtabelis üheksandat positsiooni.
Kokkuvõtteks: lootusel on lootust
Kuigi tänavuse I kvartali uute autode müügi kasvu taga on osaliselt mullune madal võrdlusbaas, näitab märtsi hüppeline tõus võrreldes aasta esimeste kuudega tarbijate kindlustunde tasast taastumist.
Tehnoloogilises plaanis on Eesti ostja valik selge: hübriidajam on uus normaalsus. Igati on ratsionaalne valik, mis pakub kütusesäästu ilma laadimistaristust sõltumata – pistikhübriidide puhul võimaldab sõita linnas ilma sisepõlemismootorit koormamata. Elektriautode müük on, olenemata protsentuaalsest langusest, ühikuliselt kasvamas. Tänavu jõuavad turule mitmed kompaktklassi elektriautod, mille hind on mõistlik ja kohati odavam kui SPM. “Majanduse vereringe” ehk tarbesõidukite müük kinnitab, et suurest kriisist ollakse tervenemas
Järgmistes kvartalites märtsikuist 81,5% kasvu me enam ei näe. Kuna 2025. aasta kevadkuudel hakkas turg taastuma, muutub võrdlusbaas tugevamaks ja statistiline kasv stabiliseerub 15–25% vahemikku.
Elektriautode osakaal jääb püsima 7–9% vahemikku, kuna laadimistaristu areng ja elektrihindade volatiilsus hoiavad laia massi jätkuvalt konservatiivsete täishübriidide juures. Lähis-Ida sõda ja selle ettearvamatu mõju võib elektriautode populaarsust kütusehindade kallinemise toel kasvatada.
Paraku võivad viimase sõja kaasnähuna kasvada ka uute autode hinnad, sest tarned on raskendatud ning osa ahelaid katkenud. Kõrgem kütusehind jõuab järk-järgult kõikidesse valdkondadesse, inflatsioonisurve on suur ja see tõstab omakorda pankade liisinguintresse. Üllatused pole lõppenud.
SUUR LUGU: Millised uudismudelid jõuavad Eesti teedele 2026. aastal?
Andmete allikas: AMTEL
Kaanepilt: Toyota pressimaterjal