Tallinna linnavalitsus tegi kliimaministeeriumile ettepaneku Euroopa Liidu rahastuse toel uusi trammiteid rajada. Kui taotlus läbi läheb, ehitatakse kolm kilomeetrit uusi rööpaid Pelguranda Putukaväila servale ja südalinna, Liivalaia tänavale.
Tramm on Tallinnas ajalooliselt olnud üks “lollikindlamaid” transpordivahendeid, võimaldades küllalt kiiresti ja mugavalt mõõta vahemaid eri linnaosade vahel. Tõsi, paljudest suurtest plaanidest – näiteks Lasnamäe kanali kiirtrammist või linnalähitrammidest – pole kunagi asja saanud, aga unistada tulebki suurelt.
Sel nädalal tegi pealinna valitsus kliimaministeeriumile ettepaneku küsida Euroopa Liidu vahendeid rööbaste jaoks, mis saaks maha pandud südalinna tuiksoonele, Liivalaia tänavale ning Putukaväila serva.
Linnas on tehtud arvutus, et uusi tramme võiks päevas kasutada kuni 45 000 inimest, neist 13 000 oleksid ka nn uustulnukad ehk sõitjad, kes ühistranspordi võlusid enda jaoks (taas)avastavad.
Madle Lippus, Tallinna linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea leiab, et uued trammiliinid aitavad linnaruumi muuta elamisväärsemaks: “Liivalaia trammiteega luuakse sinna uus ja ammu oodatud ühistranspordikoridor, millega muutuvad seal asuvad teenused ja töökohad senisest oluliselt lihtsamini juurdepääsetavateks.”
Pelguranna asum on aga Põhja-Tallinna kõige suurema elanike arvuga, ühtlasi ka üks kiiremini arenevaid ning kompaktseimaid piirkondi, mille liikuvusprobleemide lahendamisele aitaks uue trammiliini ehitamine kaasa.
Liivalaia tänavale planeeritud rööbastee oleks oluline laiendus südalinna trammivõrgule, suurendades selle töökindlust rikete korral ja võimaldades tulevikus uute liinide lisamist ning jätkuvat laiendamist.
Esimeses etapis luuakse ühendus Pärnu maantee ja Tartu maantee trammiteede vahele. Teises etapis on plaan pikendada trammiteed Suur-Ameerika tänavat mööda Kristiine keskuseni, kus on kavas järk-järgult välja arendada Lilleküla ühistranspordi sõlmjaam.
Pelguranna tramm on oluline Põhja-Tallinna liikuvuse ja ligipääsetavuse lahendamisel, mida mõjutab linnaosa kiire areng ning elu- ja töökohtade lisandumine.
Putukaväila serval kulgev tramm aitab ühendada Pelguranna lääne- ja ida osa ning parandada Põhja-Tallinna haridusasutuste ja tõmbekeskuste ligipääsetavust: Balti jaam, Telliskivi loomelinnak, Krulli ja Paavli keskused – on trammiga paremini tabatavad. Rääkimata Stroomi rannast ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsusest.
Trammitee hakkaks osaliselt kulgema piki Putukaväila serva, kuid lõplik trassivalik selle liini lõpuosas on veel täpsustamisel ja selgub lähikuudel.
Kui kliimaministeerium võtab Tallinna ettepanekud Euroopa regionaalarengufondi investeeringute nimekirja, alustatakse elanike kaasamise ja projekteerimistingimuste menetlemisega juba sel aastal.
Seejärel algaks projekteerimine, mis võtab aega 1,5-2 aastat. Uute trammiteede ehitus võiks alata 2026. aastal.
Kahe trammitee ehituse maksumus on kokku ligi 52,8 miljonit eurot, millest 70% tuleks välisrahastusest ning 30% Tallinna omafinantseeringust. Välisrahastusega projekti vahendite kasutamise lõpptähtaeg on oktoobris 2029.
Elanikke kaasatakse kolmel korral: projekteerimistingimuste menetlemisel, eskiisi valmimisel ning põhiprojekti valmimisel.
Järgmisena väljaehitavate trammiteede valik tugineb linna poolt tellitud „Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja tasuvusanalüüsil“ (2019), „Trammiteede tänavaruumi uuringul“ (koostajad: Liikuvusagentuur ja T-Model, 2022) ning liikluse modelleerimise tulemustel.
