Verev lemmalts, Eestis laialt levinud nuhtlus, aitab edaspidi kurikaeltel paremateks inimesteks kasvada. Keskkonnaameti ja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna koostööleppe raames hakatakse Pärnus üldkasuliku tööna ohtlikku võõrliiki välja rohima.
Verev lemmmalts on Himaalaja mäestikust pärit dekoratiivne õistaim, mis on aiandushuviliste kaudu Eestisse sattunud. Verev lemmmalts kasvab suurte ja tihedate kogumikena peamiselt niisketes ning poolvarjulistes servakooslustes, näiteks leidub seda veekogude, teede ja metsade ääres.
Suurte lillakas-roosade õitega taim on välimuselt kaunis, ent sellest ei tasu end eksitada lasta: tegu on tõelise nuhtlusega nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias, sest kiiresti leviv võõrliik lämmatab kohalikud taimed.
Liik on kantud Euroopa invasiivsete võõrliikide nimekirja ja selle kasvatamine ning paljuneda laskmine on rangelt keelatud. Samuti on vajalik taime tõrjuda, et peatada selle edasine levik.
EESTIS LAIALT LEVINUD NUHTLUS
Eike Vunk, keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist selgitab, et vereva lemmmaltsa levik Euroopas algas 19. sajandi alguses.
“Kui 1921-1970 oli seda liiki kirja leitud kolmest taimeatlase ruudust, siis praeguseks on teda teada 92-st taimeruudust. Kindlasti leidub veel laiemalt.”
“Vereva lemmmaltsa invasioon Eestis on alanud ja viimane õige hetk on midagi ette võtta enne kui asi päris kontrolli alt väljub – nagu on juhtunud karuputke võõrliikidega,” lisab Eike Vunk.
Maakondadest kõige rohkem leiupunkte leidub Harjumaal, ühtegi kohta pole teada Saaremaalt ega Muhumaalt.
Kui enamus kolooniaid on veel väikesed ja kergelt hävitatavad, siis leidub ka juba kontrolli alt väljunud ja massilisi kolooniaid: Karula rahvuspargis Ähijärvel, Viljandimaal Viiratsis, Harjumaal Kosel, Pärnu linnas Pärnu jõe kaldal ja piki Tartu suusamaratoni rada kulgev populatsioon Valgamaal Mägestiku külas.
OHJAMISKAVA LÕPUSIRGEL
Keskkonnaamet annab viimast lihvi vereva lemmmaltsa ohjamiskavale, mis näeb ette erinevad meetmed, kuidas selle liigiga Eestis võidelda.
Kõige olulisem on sealjuures teavitustöö tegemine, et inimesed loobuksid taime kasvatamisest koduaias ega viiks oma aiajäätmeid loodusesse. Kõige efektiivsem taimede hävitamise meetod on aga lemmmaltsa välja kitkumine ehk rohimine.
„Kui taimi rohida enne seemnete valmimist, on lootust kolooniast kolme aastaga vabaneda. Seda, kuidas taimi on kõige efektiivsem rohida ja eemaldada, õpetame ka Pärnu seadusrikkujatele, kes juulis asuvad tööle Eesti ühes suurimas vereva lemmmaltsa koloonias Pärnu linnas, Pärnu jõe ääres,“ lausus Eike Vunk.
KURIKAELAD ROHIMA
„Kuna vereva lemmaltsa rohimine on küllaltki lihtne ja ohutu tegevus ning seeläbi saame panustada looduskaitsesse ja kodumaiste taimede hoidmisse, sobib see suurepäraselt üldkasuliku töö põhimõtetega,” selgitab algatatud projekti Rita Vainula Pärnu kriminaalhooldusosakonnast.
See on hea võimalus teha koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse vahel, et saavutada kõigile kasulikke tulemusi.
„Pärnu linnale on see hea võimalus puhastada linna jõeäärne maa ohtlikust võõrliigist ning seeläbi anda tööd korrarikkujatele, kes saavad heastada oma seaduserikkumisi,“ lausus Karmo Näkk, Pärnu Linnavalitsuse linnavara- ja heakorrateenistusest.
Suure tõenäolisega läheb sel suvel veel kaks vereva lemmmaltsa kasvukohta ÜKT raames rohimisse: Kohilas Keila jõe ääres ja Ares (Pärnumaa) Sauga jõe ääres.
Allikas: keskkonnaamet. Foto: Flickr CC
