Pariisi lennunäitusel esitles Iisraeli lennukitootja Eviation elektrilennukit Alice, mille lennukaugus on üle 1000 km. Soome lennunduse asjatundjad on veendunud, et osa kommertslendudest suudetakse viia elektrile üle järgneva aastakümne lõpuks, Norras loodetakse esimesed lennud teha veelgi varem.
Igal ajahetkel on õhus keskmiselt 10 000 lennukit, millega lendab rohkem kui 1,2 miljonit inimest. Mõne aasta pärast võivad osa neist lennukitest olla täiselektrilised, nagu Iisraelis toodetud Alice.
Ilusa nimega elektrilennuk Iisraelist
Juunis Pariisi lennunäitusel esitletud elektrilennuk Alice on paljulubavamaid projekte, lennukaugus 1000 km ja kuni 9 reisija pardalevõtmise võimekus teevad sellest asjaliku “lendava bussi”.
Eviationi andmetel on Alice mõeldud üheksa reisija transportimiseks ja see suudab ühe laadimisega lennata üle 1000 kilomeetri. Telegraph vahendas üsna pea pärast Pariisi lennunäitust, et USA CapeAir tellis tootjalt kahekohalise arvu elektrilennukeid.
Alice sobiks suurepäraselt lendama lühemaid vahemaid: näiteks Ruhnu-Tallinna ots oleks mugavalt tehtav. Lennukil on 3 260 kW elektriajamit ning 900 kWh Li-ion akupakk, seega ei midagi revolutsioonilist.
Laadimise kohta üksikasjaline info puudub, aga tõenäoliselt tuleb lennumasinat sarnaselt elektriautodele mitu tundi (super)kiirlaadija nisa otsas hoida, et selle aku täis saaks.
Lennuki puhul ei tohigi ilmselt rääkida pooleni laadimisest, turvalisuse huvides peab lennuraadius olema alati piisava varuga.
Teisedki tootjad proovivad peole jõuda
Rolls-Royce on juba mõnda aega teinud Airbusi ja Siemensiga koostööd, et töötada välja oma elektrilennuk, mis peaks alustama lende 2021. aastal.
“Kui sellised ettevõtted nagu Siemens, Rolls-Royce ja Airbus koos töötavad, on kaks aastat tagasi pelgalt unistusena tundunud mõte ühtäkki teostatav,” kommenteeris Avinori Norra tehnikajuht Dag Falk-Petersen.
USA lennufirma Jet Suite on omalt poolt tellinud lennukiarendajalt Zunum Aero enam kui sada elektrilennukit.
Konsultatsioonifirma Roland Bergeri sõnul on maailmas pooleli 170 elektrilennuki arendamise projekti. 2018. aasta aprillis oli arendamisel vaid 85 lennukit.
Lähikümnendil muutub taevas vaiksemaks
Finavia tehniline juht Henri Hansson oli intervjuus ajakirjale Tekniikka ja Talous üpris optimistlik: “Usun, et Soomes lendavad siseliinidel täielikult elektrilised reisilennukid kõige varem 2030ndate lõpus”
Norra tehnoloogia- ja turvaeksperdid usuvad, et esimesi elektrilisi lennumasinaid on riigisiseses reisijateveos liinidele oodata 2025. aastal. Norra valitsus on seadnud eesmärgiks muuta siseriiklikud lennud elektriliseks 2040. aastaks.
Stavangeri lennujaama turva- ja kvaliteedijuhi Anette Sigmundstad Heggeni sõnul oleks olnud see teostatav juba eelmisel aastal.
“Tehniliselt on see nüüd võimalik. Sertifikaatide, õigusaktide ja infrastruktuuri tõttu on realistlikum tähtaeg siiski umbes 2025. Peame arenguga sammu pidama – ja see on kiire, ”ütleb ta.
Lennundustööstus soovib 2050. aastaks vähendada rahvusvahelise lennunduse heitmete koguseid poole võrra.
Elektrilennukid lendavad juba praegu
“Finavias oleme veendunud, et elektrilennukite kasutuselevõtmine on osa selle võrrandi lahendusest, mis on lennunduse heitmete vähendamiseks vajalik” tõdeb lennujaamade hooldusega tegeleva Finavia tehniline juht Henri Hansson.
“Kui elektrit toodetaks puhtalt, näiteks tuule- või päikeseenergia abil, võiks rääkida sellest, et elektrilennukid lendavad täiesti heitmevabalt.”
Tema sõnul lendavad juba täna elektrilennukid, kuid nendega saavad sõita vaid vähesed. Näiteks finantseerib Finavia täielikult elektrilist, kahekohalist lennukit Pipistrel Alpha Electro.
„Tegelikult usun, et Soomes lendab täielikult elektriline reisilennuk kodumaistel siseliinidel kõige varem 2030. aastate lõpus. Elektrilennukid sobivad lähiliikluseks ja tõenäoliselt ei asenda need sisepõlemismootoreid veel niipea täielikult. ”
“Elektrilise ajami kasutuselevõtt lennunduses tuleneb peamiselt tehnoloogia arengust ja selles mängib eriti suurt rolli akutehnoloogia,” ütles Finavia tegevjuht Kimmo Mäki eelmisel aastal.
Infrastruktuur ei ole veel valmis
Teadusuuringutesse panustava Soome riikliku innovatsioonifondi Sitra andmetel moodustavad lennunduse heitkogused umbes kolm protsenti ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja üle kahe protsendi kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Üks kliimamuutuste probleemidest on lennuliikluse kasv. Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) prognoosib, et järgmise 20 aasta jooksul lennuliiklus kahekordistub.
Telegraphi sõnul vähendaks elektrili abil lendamine lennunduse tekitatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2%. Elektrilennuki abil saaks lennata väiksemate kuludega kui traditsioonilise lennukiga.
Elektrilennukite levik ei sõltu siiski ainult akudest, vaid ka infrastruktuurist. Näiteks vajaksid lennujaamad lennukitele oma laadimispunkte ja energitat ning seda ka olemasoleva infrastruktuuriks käitamiseks.
Materjali sirvis Marika Johannson. Kaanepilt: Eviation
