Soome POP Kindlustus koos uuringufirmaga Research MB korraldas 2016. aastal küsitluse “Kumb on roolis?” ja uuris tuhande täiskasvanu käest, mida nad autos oma partnerile kõige sagedamini ütlevad. Selgub, et kõige rohkem kommenteeritakse kaaslase sõidustiili. Seda kunsti valdavad rohkem naised, kes pea iga kord autosse istudes oma abikaasa sõidumaneerides vigu leiavad.
Läbi aegade on tehtud sadu erinevaid küsitlusi selle kohta, mida paarid autos sõites tavaliselt teevad. Tulemused on seinast seina: sageli paarid tülitsevad, söövad, naudivad vaikust, arendavad ühiseid ideid, kommenteerivad kaassõitjaid…
Soomlaste küsitlus tundub usaldusväärne, sest hõlmas eri vanuses (18-65 eluaastat) täiskasvanuid ning sarnane situatsioon, kus me juhi sõidustiili kohta midagi ütleme, on tegelikult ju tuttav igaühele, kes autos kunagi kaassõitjana viibinud.
KELLE KÄES ON ROOL TEGELIKULT?
Soomlased kommenteerivad üsna kergelt üksteise sõidustiili. Kuni kolm neljast autojuhist kuuleb vähemalt aeg-ajalt kommentaare ja sageli on need repliigid pärit oma abikaasalt.
Küsitlusest selgub, et nii naised kui mehed kuulevad kommentaare kõige rohkem oma abikaasalt, kuid naised kuulevad meestest sagedamini kommentaare ka õededelt-vennadelt, vanematelt või oma lastelt. Umbes viiendik meestest tunnistab, et kuulevad sõpru arvustamas oma sõidustiili.
Naised on aktiivsemad kommenteerima oma abikaasa sõidustiili. Nende paaride puhul, kus autot kasutavad mõlemad, nii mees kui naine, vastas koguni 84% naistest, et kommenteerivad oma abikaasa sõidustiili. Vähemalt mõnikord. No… aeg-ajalt ikka.
KAS SA PEAD NII KIIRESTI SÕITMA?
Ja nüüd siis küsimus, mida roolis olija oma partnerilt kõige rohkem kuuleb: enamasti küsib üks abikaasa autos teiselt: “Kas sa pead nii kiiresti sõitma?” Ja enamasti on see küsija… naine.
Pool küsitlusele vastanud naistest ütleb, et kommenteerivad oma abikaasa sõidukiirust ja pikivahele viitab neist umbes 40 protsenti. Lisaks meenutab kolmandik naistest abikaasale, et ta arvestaks teiste liiklejatega.
KAS SA TÕESTI EI OSKA PARKIDA?
Mehed seevastu kommenteerivad kõige rohkem oma naiste sõidukiirust. Seda, kas kiirus peaks olema suurem või väiksem, mehed ei täpsusta. Üksikasjad jäävad lugejale tõlgendamiseks.
Vastavalt uuringule on parkimist puudutavad kommentaarid samuti suunatud peamiselt naistele: viiendik meestest kommenteerib abikaasa parkimisokust, samas kui naistest vaid 5 protsenti teevad selleteemalisi märkusi. Naised saavad meestelt ka aeg-ajalt kuulda, et “nad sõidavad naise kohta väga hästi”.
NOORED KOMMENTEERIVAD JULGEMALT
Noored täiskasvanud on innukamad kommenteerijad osas, mis puudutab abikaasa sõidukiirust ja teisetega arvestamist: alla 30-aastastest leidis lausa 66% põhjuse midagi öelda kiiruse kohta ning pea pooled leidsid puudujääke teiste liiklejatega arvestamisel.
“Vanemad olijad” on tõenäoliselt kogenumad ning ei kiirusta iga asja pärast oma arvamust avaldama. Nagu selgub, on nad õigel teel – pidev arvustamine võib auto juhtimisel põhjustada soovimatuid kaasnähte, ja siinkohal ei käi jutt kaaslase solvumisest ja võimalikust omavahelisest tülist.
ROOLIRAEVU OHT
Kommentaarid on sageli süütud, kuid pidev kommentaaride kuulamine võib närvi ajada. Autokooli Juhiluba kogenud autosõiduõpetaja Kaido Kesper on nõus oma Soome kolleegi Emma Kimiläisega ning märgib, et pelglikul kaassõitjal tasub autos olla lihtsalt vait ja võimaldada juhil rahus sõidule keskenduda. Kui see aga ei õnnestu, tuleks auto asemel valida mõni teine liiklusvahend, näiteks ühistransport.
Verbaalne tähelepanu osutamine juhi sõiduvõtetele on kahjutu nii kaua, kui see ei põhjusta juhile stressi ja ärrituvust. Kui kommentaarid viivad juhi endast välja ja raevu, on kaassõitjal soovitatav tegeleda muude asjadega.
Emma Kimiläinen ning Kaido Kesper tõdevad, et kaassõitja tehud märkuste taustaks võib olla autosõiduhirm, millega autojuht võiks arvestada. Aitab, kui sõidukiirust pisut alla võtta ning esimesel võimalusel kaaslase hirmud ka lahti rääkida. Vajadusel võiks kaasata psühholoogi autosõiduhirmust vabanemiseks.
Vahel võib autosõiduhirm olla tingitud avariijärgsest traumast. Kui see on nii, siis peaks avalikult oma hirmust juhile rääkima, et juht saaks võtta seda arvesse ning keskenduda sõidustiilile ja reisijate mugavusele.
Acceleristas oleme kirjutanud ka pikemalt, kuidas autosõiduga kaasnevatest foobiatest vabaneda. Loe allpool lisatud artiklist selle kohta lähemalt.
Kaido Kesper viitab veel ühele ebameeldivale olukorrale, mis paaridel autos tihti tekkida võib – roolis olija kallal on mugav näägutada ning pisiasjadest tüli tõsta, sest ta ei saa tõenäoliselt end kaitsta sama intensiivselt kui teeks seda siis, kui ei pea samal ajal sõitma. Kiusatus autos tüli üles kiskuda on suur, sest kaks inimest on suletud ruumi, mis on piisavalt privaatne, et keegi ei saaks toimuvat pealt kuulda.
Kaido Kesper palub kaassõitjatel autojuhti lugupidavalt suhtuda. On väga oluline, et iga autos viibija teeks kõik endast sõltuva, et autosõit saaks turvaliselt kulgeda ning juht saaks keskenduda kõige tähtsamale: auto juhtimisele ja teel toimuvale. Vaata uuesti ka videot, kuidas sellises olukorras kõige õigem on käituda.
https://www.youtube.com/watch?v=rgpPQ4hpeE8
Allikas: POP uuring. Meedia: Accelerista
http://www.accelerista.com/uudised/blogid/viis-nippi-auto-juhtimise-hirm/
