Elektriautotootja NanoFlowcell väidab, et nende innovatiivne läbivooluelemenditoitel töötav Quantino võib veel sel aastal tootmisse jõuda, kuna auto on edukalt tootmiseelsed testid läbinud.
NanoFlowcell esitleb peaaegu valmis mudelit märtsis Genfi autoshowl, ehk aasta pärast algse Quantino ideeauto esmaesitlust. Ettevõtte sõnul on 2016. aasta auto täielikult üle vaadatud ja kaalutakse võimalust toota väike proovipartii.
Quantino on pälvinud autotööstuse tähelepanu oma elektriallikaga, milleks on läbivooluelement. See võimaldab tootjal lubada autole umbes 1000-kilomeetrist sõiduulatust. Autol on neli elektrimootorit, üks iga ratta juures, mis saavad oma jõu kahest vastupidise laenguga elektrolüütilise vedeliku paagist. NanoFlowcelli väitel on see “elektrolüütiline vedelik” põhimõtteliselt soolavedelik.
Läbivooluelementi poolitab membraan, ühes pooles voolab positiivse laenguga ja teises negatiivse laenguga elektrolüüt. Ioonivahetus toimub läbi membraani ja tekitab elektrivoolu.
Tavaliselt saab läbivooluelementi laadida nagu iga teist akut, või vedelikku välja vahetades, kuid NanoFlowcell töötab teisiti. Tühjakslaadimise käigus veepõhine elektrolüüt aurustub ja jätab endast maha tühjad, taastäitmiseks valmis paagid. Quant-autosid saab tankida kahe otsikuga pumbaga, et “positiivset” ja “negatiivset” paaki korraga täita.
Tehniline direktor ja NanoFlowcell Nunzion leiutaja La Vecchia ütles: “Elektrolüütiline vedelik ei sütti ega ole mürgine, samuti ei teki heitgaase ega kõrgeid rõhke. Selle tulemusena on kütuse autoshoidmine lihtne ja tankimisjaamade võrgustiku loomine lihtne ja võrdlemisi odav.”
Kui Quantino ideeautot 2015. aastal esitleti, oli sel kõigest 48-voldine madalapingeline süsteem, kuid “üle 200 ampri”. Reaalsuses tähendas see, et süsteem suutis välja anda piisavalt elektrit, et toita neli 25-kilovatist, 134-hobujõulist mootorit ja pakkuda peaaegu 200 km/h tippkiirust. Peaaegu seeriatootmiseks valmis 2016. aasta auto kasutab samuti 48-voldist süsteemi, kuid selle kombineeritud võimsus on kõigest 108 hobujõudu.
Tootja hoidub uue auto sõiduulatust avaldamast, kuid ideeauto ulatus oli väidetavalt umbes-täpselt 1000 kilomeetrit. Isegi pärast jõulist vähendamist jätaks see alles suurema numbri kui suurel osal konventsionaalsemate jõuallikatega sõidukitel. Liitium-ioonakuga Nissan Leafi vastav näitaja on näiteks kõigest veidi alla 200 kilomeetri ja üheliitrise bensiinimootoriga Škoda Citigo suudab ühe tankimisega läbida umbes 800 kilomeetrit.
NanoFlowcell tahab alustada eeluuringut Quantino tuleviku otsustamiseks. Väljapanek Genfi autoshowl on seega kasulik näiteks potentsiaalsete ostjate reaktsiooni uurimiseks ja tehnoloogia suhtes huvi tekitamiseks.
Lisaks Quantinole demonstreerib NanoFlowcell ka oma Quant FE sportautot. See neljakohaline ideeauto kasutab samuti läbivooluelemendi tehnoloogiat, kuid selle ajam on välja arendatud sooritusele mõeldes. Nelikveolisel autol on väidetavalt 1 075 hobujõudu ja kiirendus 0-100 km/h võtab kõigest 2,8 sekundit, millega see nullemissiooniga auto paigutaks end praeguste kiireimate hüperautode sekka.
Huvitaval kombel on ka Quant FE NanoFlowcelli meelest “peaaegu masstootmisküps”, mis võib viidata, et ka see võib tulevikus mõjutada seeriatootmisse minevat mudelit. Autotootja sõnul on mudel pärast 2015. aastal lansseerimist täiesti ümber kujundatud, “pidades hoolikalt silmas homologatsiooninõudeid”.
Suurtest sõnadest hoolimata ei saa veel kindel olla, et kumbki neist mudelitest üldse seeriatootmisse läheb, kuid NanoFlowcelli tehnoloogia on kahtlemata intrigeeriv. Ekspertide meelest võib selle jõuallikat rakendada ka teistes tööstusharudes, näiteks saaks ioonvedelikke kasutada väljaspool tipptunde elektrivõrgu tarbeks energia säilitamiseks või veomehhanismi võiks arendada teiste transpordiliikide jaoks nagu rongid, veokid, lennukid ja isegi kosmoselennud.
[huge_it_gallery id=”59″]
[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Taas peab pöörama tähelepanu sellele, kuidas pikka aega ei olnud fossiilkütustele ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivi, ja nüüd! Järsku! Pistikuakud, kütuseelemendid, läbivooluelemendid, kineetilise energia taastamissüsteemid… Energiat saadakse kõigest – veest, soolast, liikumisest ja ilmselt veel paljudest asjadest, mille peale tulemiseks peab teadma väga palju füüsikast ja keemiast. Hämmastav, mida inimmõistus välja mõelda suudab.
Allikas: Autocar, meedia: NanoFlowcell
