Väino Laisaar ehk Väints alustas augusti viimasel päeval Peugeot Travelleri matkabussi roolis teekonda ümber Euroopa. Oktoobri esimese nädala lõpus hakkab tee rännumeest tasapisi Eestile taas lähemale tooma. Kuues vlogi annab ülevaate Hispaania ja Portugali etappidest.
Kuuenda vlogi saadab Väints meile tibatillukesest San Marinost. Rännumees on 34 päeva ühtejutti uhanud ja läbinud nüüdseks juba pealt 21 000 kilomeetri. Portugalis kämpimine on Prantsusmaaga võrreldes kukepiss, keegi ei sulge väravaid, tule millal tahad, maga kus meeldib.
Ta soovitabki, et kui Portugali autoga asja on, tasub sisse keerata esimesse kämpasse, kus tõenäoliselt on väga mõistliku raha eest olemas nii pesemisvõimalus kui ka mõni söögikoht lähikonnas. Ja muidugi tore uus seltskond, kellega tutvust teha.
JÄRJEKORDNE MAAILMALÕPP
Koht, mida Lissaboni reisides tasub kindlasti vaatama minna, on “järjekordne maailmalõpp” ehk Cabo da Roca. See on Euroopa ja ühtlasi Euraasia mandri kõige läänepoolsem punkt. Väintsi jaoks on tegu olulise maamärgiga, sest just siit algab uus seiklus – teekond Euroopa kõige idapoolsemasse punkti, Vladivostokki.
Ehkki Magadan on veelgi enam lääne pool, ei ole see aastaringselt ligipääsetav ning seepärast ongi ühe järgmise seikluse sihtpunkt Vladivostokis, kuhu Portugalist on umbes 14 000 kilomeetrit.
JA VEEL ÜKS LÕPP…
Tarifa linnake on Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Ent sealsed tuuled tegid vlogimise võimatuks. Nii tulebki leppida teadmisega, et Tarifa on üks Väintsi lemmikkohti ja väärt äranägemist igal juhul kui Andaluusiasse asja on.
Ja veel üks maailmalõpp tasuks üle vaadata – kaljudel asuv Gibraltar. Ühendkuningriigi ülemere territoorium ja kontinentaal-Euroopa lõunapoolseim tipp on unikaalsemaid linnu Euroopas.
See on värav Vahemerele, üle mille selge ilmaga paistavad Rifi mäed, osa Maroko massiivsest Atlase mäeahelikust. Euroopat ja Aafrikat eraldab seal kitsas Gibraltari väin, mis kitsamas kohas on vaid 15 kilomeetrit lai.
TEE VIIB IKKA EDASI
Väints ise pikalt kuskile peatuma ei jää. Ta ütleb, et puhata ju võiks, ja tahaks, ja oleks ehk vajagi, aga igal hommikul bussi tagasihoidlikus voodis silmi lahti tehes on tunne säärane, et mis siin ikka laiselda, tee on põnev, tuleb minna jälle uusi kohti avastama! Ja kui ongi plaanis kusagile peatuma jääda, siis hakkab ikka kipitama, ja taas on tee rataste all.
Võib-olla on lugu natuke ka selles, et servake kodumaad juba paistab? San Marinost läheb tee Sloveeniasse ja see tähendab, et bussinina ongi juba Eesti poole pööratud. Imelik, alles ta läks, ja nüüd tundub kõik liiga ruttu otsa saavat…
SAN MARINO
San Marino (ametlikult San Marino Vabariik; itaalia keeles Repubblica di San Marino) on merepiirita kääbusriik Lõuna-Euroopas. 61 km² suuruses riigis elab umbes 33 000 inimest.
Nimi “San Marino” tähendab itaalia keeles “Püha Marinust”. Püha Marinus oli traditsiooni järgi riigi rajaja. Riik tervikuna on ümbritsetud Itaalia territooriumist, moodustades enklaavi Itaalia territooriumi sees.
San Marino maastik on mägine, läbi riigi kulgeb edelast kirdesse mäeahelik. Riigi kõrgeim koht on pealinna San Marino lähistel asuv Monte Titano mägi, mis ulatub 755 meetrit üle merepinna.
San Marino asub Marecchia jõe valglal, riigist voolavad läbi San Marino, Marano ja Ausa jõed koos lisajõgedega. Riigi ainus järv on Itaalia piiril asuv ja 1960.-ndatel rajatud Lago di Faetano tehisjärv, mille pindala on 0,6 hektarit.
Lisaks San Marinole on maailma riikidest enklaavid veel Vatikan ja Lesotho. San Marino on maailma vanim tänini eksisteeriv vabariik ja Euroopa Nõukogu väikseim liikmesriik.
Vaata reaalajas, kuidas edenevad Traveller ja Väints siit kaardilt
Kõige tähtsam häštäg on ikka #travellerring. Ja Facebooki lehte näeb siit
