Möödunud pühapäeval said parasjagu tuntud loodusemehe usutlemisega ametis olevad noored filmitegijad ootamatu elamuse osaliseks: nende tegemisi tuli uudistama lustakas põder, kes ühel hetkel ohjad enda kätte haaras ja filmistaariks trügis. Põdramärgid pole mitte niisama teel väljas!
Hiljaaegu sai valmis Eesti ulukiohtlikumate teelõikude avalik kaardirakendus: igal aastal saabub teateid tuhandetest hukkunud või vigastatud metsloomadest teedel ning kui autojuht oskab teel võimalikku kokkupõrkekurssi ette näha, oleks mõnigi avarii olemata.
Avariid loomadega üha sagedasemad
Liikluseksperdid ei väsi meelde tuletamast, et loomakujutisega liikusmärgid pole tee äärde välja pandud niisama vaid need tõesti tähistavad ulukite käiguradu ja kohti, kus varasemalt on õnnetusi juhtunud.
Inimkannatanutega autoavariidest keskmiselt 1,3-1,5% on loomaga seotud. Ehkki osakaal tundub suhteliselt väike, on viimastel aastatel metsloomadega kokkupõrked sagenenud.
Maanteeamet on ehitanud ökodukte, loomatunneleid, tagasihüppe kohti jms. ent ka tarastatud teede puhul tuleb meil meeles pidada, et metsloomad peavad saama omi radu käia samamoodi nagu inimesedki.
Seega pole tarastamine mõeldav ilma piisava tihedusega sobilike läbipääsude rajamiseta. Loomade olulisemad elu- ja liikumisalad on määratletud planeeringutes rohevõrgustikuna, ja nende toimivust ei tohi halvendada näiteks sulgedes taradega rohekoridore, mis maanteedega ristuvad.
Mistahes loomakujutisega märgi paigaldamisel konsulteeritakse kohalike jahiseltsidega, vaadatakse üle, kuis paikneb rohevõrgustik. Abi annab loomaõnnetuste kaardirakendus ja muud teabeallikad. Autojuhi ainus ülesanne on märgata loomaohust teavitavat märki ja sellega arvestada.
Oma (kaamera)silm on kuningas
Noored filmitegijad otsustasid, et tahavad oma (kaamera)silmaga veenduda, et põdramärgi mõjualas tõepoolest on võimalik sõber sõralist kohata.
Kas teadsite, et läti keeles “biedrs” tähendab sõpra, kaaslast? Sõna põder arvatakse eesti keelde tulnud olevat ilmselt balti bendra`st. Rahvapäraseid nimesid uhkele sarvekandjale palju ei leia, “metsauhkus” ja “sarvik” on kaks, mida bio. edu. ära mainib.
Pühapäeval sõideti võttetiimiga välja ning võeti kaasa loodusemees Val Rajasaar, kes on ulukite ja inimeste kohtumisi teedel aastaid jälginud ja nõu andnud, kuidas mõlemad osapooled oma asju rahus ajada saaksid.
Keset intervjuud kappas kaadrisse aga põdraisand ise! Oli teine lustakas meeleolus ja nõudis filmistaariks. Ei jäänudki muud üle, kui metsahärra kaadrisse lasta ja temaga koos endleid teha. Meil on rõõm lugejatega paari pilti jagada.
Mida teha, kui kohtud ulukiga?
Kõigepealt, säilita rahu ja naudi ilusat vaatepilti. Kui on toimunud inimvigastatutega avarii, helista 112 Häirekeskusse, kui märkad viga saanud või hukkunud looma teel, helista 1313 või 1510 infotelefonil või võta ühendust jahimeestega.
Kui märkad looma teel, anna sellest kaasliiklejaile märku, lülitades sisse ohutuled. Loom käitub nagu loom: eeldada, et ta ohtu märgates ära läheb, on vale. Võta kiirus maha ja lase loom üle tee.
Kui loom ootamatult teele astub ja sa ei jõua õieti reageerida, pidurda kiirus rahulikult maha. Lubatud piirkiirusel 80-90 km/h on korras auto ning korralike rehvidega võimalik kuival teekattel sooritada nn. põdrapõige.
Niipea kui kiirus on 10 km/h suurem, ei ole see turvaliselt teostatav. Oskamata põiget teha, ärge oma tarkusest mingit vonklemist üritage. Pidurdage ja lootke, et kõige hullemat ei juhtu.
Loomadega kokkupõrget saab vältida, hoides eelsõitjaga pikivahet, liikudes lubatud sõidukiirusega, tehniliselt korras ja puhaste tuledega autoga.
Liiklusmärke jälgivad tänapäeval ka uuemad autod, osa neist suudab ohtu ennetades teha isegi sujuvalt põdrapõiget. See kõik ei vabasta autojuhti “kohal olemisest” – liikluses tuleb silmad lahti hoida ja olla iga hetk valmis ootamatuteks olukordadeks.
Palju on kõneldud, et loomad jooksevad ootamatult teele ja alati pole autojuhil võimalik reageerida. Ootamatu on loom teel inimese jaoks.
Tüüpiliselt “kargab” ta välja võpsikust või kraavist või metsavahelt, väiksemad loomad heina seest või teeäärest – see on eeldatav olukord kohtades, kus on kraav, võpsik, mets, hein. Kui sõita lubatud kiirusega või ohtlikes kohtades (vt. uut kaardirakendust) ennetavalt (loe: natuke aeglasemalt), peaks suurem avarii olema välditav.
Ja nagu näha, võib põder tulla niisamagi kollitama, lihtsalt uudishimu ja edevuse pärast…
Pildid: Eik E. Sikk, produtsent Veli V. Rajasaar. Tiim: Franz Malmsten, Otto Tiidermann, Ralf Schneider, Kaisa Uustalu ja Val Rajasaar. Vahendas Ylle Tampere
