Teisipäev, 24. detsember 2024
Teooria pole midagi väärt praktikata. ETV liiklussaate “Punane sekund” tiim otsustas oma oskused jäisel kardirajal proovile panna. Miks on kardisõit autojuhile oluline, selgitavad Eesti Kardiliidu juht Heikki Hõbemägi ja omas vanuseklassis löömatu kardisõitja Toomas Vabamäe.

Meie autor, liiklussaate “Punane sekund” tegevprodutsent Veli V. Rajasaar rivistas hooaja lõpus teletiimi Laitse RallyParki üles ning pärast lühikest õpetlikku sissejuhatust lasti kõik rajale lahti. Alguses harjutama, aga edasi läks tõsiseks võistluseks.

Kui küsisime päeva lõpus Velilt, kes võitis, kergitas ta vaid kulmu: “Mis küsimus see selline on?” Pjedestaalile tõusid kolm meest, kelle autofänluses ja sõiduoskustes kahelda pole võimalik – meie videomeister, liiklussaate kaameramees Sten Ottep, režissöör Martin Korjus ja Veli ise. Konkreetse võistluse mõttes tuli võit koju.

Laitse RallyPark’is saab kardiga sõita aastaringselt. Broneeri rada siin

https://www.youtube.com/watch?v=JGZpJqEpUDQ&feature=youtu.be

TOOMAS VABAMÄE: VÕITIS SEE, KES ENNE KÕIGE KEHVEMALT SÕITIS

Toomas Vabamäe, kes on omas vanuseklassis tänaseni löömatu kardisõitja, ütleb aga elutargalt: “Jah, mis küsimus see on? Võitis see, kes enne kõige viletsamalt sõitis, loomulikult!”

Vabamäe selgitab, et algus võib kardirajal võhikule tunduda päris hirmus, mõistuse asemel töötab ainult ellujäämisinstinkt. “Selles mõttes on kart autole ju sarnane, et gaasipedaal kiirendab ja piduripedaal pidurdab, aga auto üldisest dünaamikast ei jaga tavaline autojuht küll midagi.”

Vabamäe toob näite: kui kardil gaas lahti lasta, on kergem kurvi sisse keerata, sest esirataste kontakt maaga paraneb.

“Kart näitab ära, et kõvemini gaasivajutamine ei tähenda veel kiiremat edasiliikumist. Ja kardiga pidurdatakse niimoodi, nagu põhimõtteliselt peaks autoga hädapidurdama, selle vahega, et ABSi muidugi pole.”

Ta lisab, et nii algajate kui mitte enam väga algajate kardisõitjate puhul on näha, et ei raatsita pidurit vajutada. “Lennatakse hirmsa hooga kurvi sisse, aga väljatulekuga läheb kole kaua aega ja kokkuvõttes on edasiliikumine aeglasem. Aga tuleks teha vastupidi!”

KASULIKKE OSKUSI KAPAGA

Vabamäe toob välja puhtpraktilise oskuse, mis kardisõitu harjutades lisandub: vasaku jalaga pidurdamine. “Automaatkäigukastide leviku ajal ei saa ma tõesti aru, miks õpetatakse pidurit parema jalaga vajutama? Kaks jalga, kaks pedaali – kõlab loogiliselt?!”

Mis puutub hoo õigel ajal maha võtmisse ja lisamisse, siis näeb liikluses kenasti ära, kes on oskuse omandanud – näiteks Vabaduse puiestee rohelises laines on ühtlaselt sõitjad alati võidus.

“Hobikardi võimsuse ja kaalu suhe ei võimalda erilist dünaamikat, aga jah, tagumikutunde saab kätte küll, kui oskad seda märgata. Kui kardiga sõitmise algnipid on juba käes, siis hakkab inimene aru saama, et kui ta asja oskab, ei juhtu midagi ootamatult ja kõike jõuab teha.”

This slideshow requires JavaScript.

HEIKKI HÕBEMÄGI: AUTO LIBISEMAMINEK POLE MAAILMA LÕPP

Talvine kardisõit – mille poolest erineb see suvisest, mida peaks arvestama, mida me sellest õpime?

Libedaga toimuvad kõik protsessid aeglasemalt, seega auto kontrolli all hoidmise ja ootamatutest olukordadest tagasitoomise harjutamiseks on libedaga sõit ideaalne. Ja seda kõike ilma olulise mõjuta rahakotile.

Millise ettevalmistuse annab talvine kardisõit tavaauto rooli istumiseks?

Esimene kogemus on see, et auto libisemaminek ei ole maailma lõpp ja järsk pidurdamine ei ole reeglina parim lahendus.

Pisut rohkem karti sõites saadakse aru, et trajektoori valikul ja rooli keeramisel saavad määravad täpsus ja ettenägemisvõime. Piiri peal sõites liiga kiirelt kurvi minnes ei ole enam suurt midagi päästa, hea kui see on meeles ka talvisel metsavaheteel sõites.

Kui tihti peaks n-ö tavaline autojuht end kokku võtma ja minema kardirajale möllama?

Kord kvartalis oleks vahva, eks tõsisemad huvilised proovivad käia kord nädalas.

Mis seisus on täna ja praegu Eesti kardispordi järelkasv?

Eesti kardispordil läheb päris hästi. Noori sportlasi on rõõmustavalt palju. Meistrivõistlused on kõrge tasemega ja osavõtjaterohked. Rahvusvahelisel tasemel läbilöömine ei ole Eesti turu suurust ja elatustaset arvestades lihtne, õnneks on sõitjaid, kes seda suudavad.

Kui sind kardisõit rohkem huvitab, vaata Kardiliidu tegemisi

https://www.accelerista.com/arvamus/tegevprodutsent-punane-sekund/

Video ja meedia: Sten Ottep

KOMMENTEERI SIIN

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.