Müncheni tehnikaülikooli insenerid on ehitanud elektriauto prototüübi, mis sobib Aafrika tingimustesse: sõidukiga on võimalik kaupu vedada ka seal, kus teed on halvad või kus neid üldse ei ole. Autot testiti Ghana põllumeeste juures. Eurooplased said aCar elektrilist kergveokit näha asjasel Frankfurdi autonäitusel.
Mõne erandiga on enamik elektriautosid siiski üsna kallid ning disainitud rahuldama linlase nõudlikku maitset. Nad on ehitatud sõitma sillutatud teedele ja nende omamine eeldab korraliku laadimisvõrgustiku või mitmesajakilomeetrise sõiduraadiuse olemasolu.
Aafrika maapiirkondade jaoks on sellised elektrisõidukid täiesti sobimatud – paljudel teedel väljaspool linnu ei ole üldse mingit katet, ning põhimõtteliselt oleks kättesaamatu ka meie mõistes kõige odavam särtsukas.
Siin tulevadki mängu Müncheni Tehnikaülikooli teadlased ja insenerid. Hiljuti tutvustasid nad elektriauto prototüüpi aCar, mis on disainitud nii Aafrika maapiirkondade tingimusi kui kasutust silmas pidades.
aCar kergveok on disainitud vastupidavaks nelikveoliseks sõidukiks, mis tuleb toime poristel teedel ja väljaspool teid sõitmisega. Selle sõiduulatus on kõigest umbes 80 kilomeetrit, kuid just elektrimootor teeb ta sobivaks takistuste läbimisel – kogu võimsus antakse juhi kätte samal hetkel, kui ta pedaali vajutab. Auto kere on ehitatud Aafrika teedele vastupidavaks.
aCar on kohandatav Lego põhimõttel – modulaarset sõidukit saab kohaldada reisijate või kauba vedamiseks, ning selle akut on võimalik kasutada vintsi või muu seadme käivitamiseks. See teeb sõidukist atraktiivse liikumisvahendi külades, kus eriti palju “maailmaga” ühenduses olemise võimalusi ei pakuta.
TESTITUD GHANAS
aCar läbis reaalse kasutuse testid käesoleva aasta juulis Ghanas, ja selle tootmine peaks algama järgmises etapis Aafrikas. Auto hind peaks jääma alla 10 000 euro. Eraldi laadmimisvõrku aCar ei vaja, osa vajalikust energiast toodetakse katusele paigaldatud päikesepaneelidega.
Aafrika elaniku jaoks ei ole see sugugi väike kulutus, et võrreldes teiste elektriautodega on see hind väga mõistlik. Arvestades ka, et tegu on Musta Mandri teedele ja maastikele sobiva sõidukiga, peaks see olema igati hea pakkumine.
Tõenäoliselt oleks aCar ahvatlev ka Eesti põllumehe jaoks, sest neid sõidukeid, millega pääseks ligi liigniiskele põllule või savikale maale, ei ole just üleliia palju. Elektriautot, mis suudab osa energiast ammutada päikesest, oleks ka suhteliselt odav pidada.
Üllataval kombel on Eesti päikeseenergia tootmiseks parem koht kui seni arvanud oleme – pikad päevad ja piisav valgus võimaldavad paneele üsna efektiivselt käitada.
Allikas ja pildid: aCar mobility. Tõlkis: Kadi Rünkla
