Euroopa Liit ja Jaapan initsieerivad kõigil sõidu- ja veoautodel automaatse hädapidurdussüsteemi kohustuslikuks muutmist. India, Hiina ja USA algatusega kaasa minna ei kavatse.
Igal aastal hukkub Euroopa Liidus liiklusõnnetustes keskmiselt 10 000 inimest, neist rohkem kui kolmandik saab surma linnatänavatel.
Automaatne hädapidurdussüsteem, mis on paljude sõiduautode ja veokite varustuses, suudab jalakäija tuvastada aegsasti ning auto kiiruse maha pidurdada nii, et õnnetust ei järgne.
Aastaks 2022 peaks sõidu- ja veoautode turvalisus tervikuna veel sammu paremaks muutuma, sest siis võib jõustuda Euroopa Liidu ja Jaapani initsiatiivil välja töötatud ÜRO regulatsioon, mille eesmärgiks on muuta automaatne hädapidurdussüsteem kohustuslikuks.
ÜRO ettepaneku kohaselt peaks saama kõik uued autod varustatud automaatpidurdusega, mis toimib alla 60 km/h sõidukiirustel.
KOHALIK SEADUS OLGU ÜLIMUSLIK
Paraku ei huvita inimeste elu ja tervis kaugeltki kõiki riike. India, Hiina ja USA algatusega liituda ei kavatse. ÜRO vastavas komisjonis arutlustel osalenud kolm eelmainitud riiki leiavad, et kohalik seadusandlus peab sellises küsimuses olema ülimuslik.
Ühtlasi soovitakse vastuseisjate sõnul kaitsta oma autotööstust väljaspoolt tuleva surve vastu. Kui aga riik ise ei kehtesta vastavat seadust, kas see vastuseis käib siis inimelude ja -tervise hinnaga?
MÄRKIMISVÄÄRNE KASU
Automaatne hädapidurdus aitab liiklusohutust märkimisväärselt suurendada, eriti linnades. Euroopa Liidu riikides sai 2016. aastal liikluses surma ligemale 10 000 inimest, neist 38% linnas. Neist omakorda pool oli ise roolis, 40% aga jalakäijad.
EuroNCAP ja Australasia NCAP tegid uuringu, mille kohaselt automaatne hädapidurdus vähendas väikestel sõidukiirustel toimunud liiklusõnnetusi ligemale kolmandiku võrra.
Selle alusel usuvad EL seadusandjad, et hädapidurduse kohustuslikuks muutmisega suudetaks igal aastal ära hoida ligemale 1000 inimese surmasaamine. Vigastada saanutest rääkimata.
JAAPAN ESIMESENA
Määrus jõustub vaid neis maades, mis selle ettepaneku heaks kiidavad. Kui see on ÜRO liikmesriikide poolt heaks kiidetud, jõustub see esmalt Jaapanis 2020. aasta algul ja selle kohaselt varustatakse kõik uued sõidu- ja veoautod süsteemiga alates aastast 2022. Samas ajakavas toimuks see ka Euroopa Liidus.
Tõele au andes tegeleb teemaga siiski ka USA. Ühendriigid on teinud samasuguse ajakavaga lepingu juba 20 autotootjaga, kuid leping ei ole oma olemuselt kohustav.
Neli tootjat – Tesla, Mercedes-Benz, Toyota ja Volvo varustavad juba praegu üle poole oma toodangust selle lahendusega.
Hiina, mis on huvitatud oma autode importimisest mujale maailma, on usinalt kõikvõimalikke regulatsioone kehtestama: kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad. India jääb kõige suuremaks küsimärgiks veel kauaks ajaks.
Allikas: Toyota, EL. Tõlkis: Lena Murd
