Sosistamisstrateegia – mida iganes see meie kujutlusse toob, on see lõppkokkuvõttes huvitav ja innovaatiline. Fordi insenerid töötavad selle nimel, et müratase sõitjateruumis viia miinimumini ja avardada vaikuse piire nii, et kabiinis võiks kuulda ka linnulaulu
See info, mida endisaegsed autosõitjad pidid üksteisele sõidu ajal karjuma, on tänapäeval võimalik täiesti normaalselt kõneledes üksteisele autosõidu ajal edastada. Nagu näitab Fordi inseneride töö uue Kugaga, on sõitjateruumi kostuva müra taseme vähendamiseks veel võimalusi.
Vanades automudelites läks teatud kiirusel lärm sõitjateruumis nii suureks, et suhtlemine kaasreisijatega oli peaaegu et võimatu. Eks seda ole ka vanast ajast kõnelevates filmidest nähtud.
Tänapäeval on autotootjatel eesmärk kabiini helitausta minimaliseerida, et tagada sõitjatele mugavused ja võimalused normaalseks vestluseks, muusika kuulamiseks, isegi töö tegemiseks või koosoleku pidamiseks.
Sosistamisstrateegia
Fordi uus „sosistamisstrateegia“ sisaldab mitmeid väikseid helide maailma kvaliteeti parandavaid tegevusi, millel on aga üllatavalt suur koosmõju.
Tänu nutikatele parendustele saab auto sõitjateruumis vabalt muusikat kuulata ja omavahel suhelda palju vaiksema helitaustaga.
Teadlaste ja inseneride ühised pingutused on muljetavaldavad: võrreldes näites 1966. aasta Ford Angliaga on värskes hübriidajamiga Ford Kugas müratase 75% madalam.
Uut Ford Kugat arendades uurisid ja analüüsisid insenerid kõiki sõidukiosi, mis võivad mõjutada müra taset kabiinis – alustades autouste konstruktsioonidest kuni siseviimistlusmaterjalideni välja.
Näiteks nahkistmete perforeerimine (augustamine) vähendas tasase pinna hulka kabiinis. Nii saadi müra imendumine istmetesse ja saavutati see, et heli ei kajanud istmete pinnalt tagasi. Kes on käinud helistuudios, siis sealgi on seintel ju “augustatud” helisummutuspaneelid. Imeline füüsika!
Auto kere põhjale lisati aerodünaamilised summutuselemendid, mis piiravad ratastest ja tuulest tuleneva müra pääsu auto kabiini.
Kaks aastat tõsiseid mõõtmisi
Fordi tehase insenerid on 2 aastat testinud uusi võimalusi müra vähendamiseks ning sellega seoses mõõtunud üle 70 autoratta tekitatavat müra erinevatel pindadel, alates siledast asfaldist kuni eriti karedate betoonpindadeni, munakivi ja kruusateedeni välja.
Testimisel on üheks oluliseks teguriks ka see, kas pind on kuiv või märg ning milline on auto kiirus – kõik see mõjutab helitausta, mis kabiinis olijatele kuulda on.
Kõikide mõõtmiste ja katsetuste tulemusena leiti optimaalseim lahendus sõidumugavuse, sõidetavuse ja mürataseme vahel.
Ford Kuga on ilmselt üks väheseid laiatarbesõidukeid, kus kasutatud helisummutusvõtted tulevad tuttavad ette neile, kes on kokku puutunud autospordimaailmaga või hüperautodega. Näiteks on kerepaneele “vaigistatud”, vähendades ja tihendades vahesid, kust sõidu ajal õhuvool läbi liigub.
Elektrooniliselt keerukas süsteem
Ford Kuga on pistikuhübriid, kus on bensiinimootoriga koos töötab elektriajam. Selle liitium-ioonaku mahutab 14,4 kWh energiat. Kugaga saab sõita mitukümmend kilomeetrit ka üksnes elektri jõul ning nagu nüüd teame, “sosistades”.
Lülitades sisse EV ehk elektrilise sõidurežiimi, lõpetab bensiinimootor töö ning Ford Kuga liigub edasi vaid elektriajami toel. Mõõdetud tänavamüratase on sel ajal auto kabiinis vaid 52 dB, mis on nagu õrn vihmasabin langeks maale.
Luksuslikus Ford Kuga Vignale pistikuhübriidis on lisaks aktiivne mürasummutussüsteem Active Noise Cancellation, mis töötab samamoodi nagu mürasummutavad kõrvaklapid, elimineerides soovimatuid madala sagedusega helisid strateegiliselt paigutatud mikrofonidega, summutades neid läbi B&O helisüsteemi vastassuunaliste helilainete kaudu.
Põlvkondade vahelised erinevused
Nagu inimestel nii ka autodel on põlvkondade vahel suured erinevused, sageli ka vastuolulised. Pole kindel, et mõne vanema mudelipõlvkonna insenerid suudaksid kõiki tänaseid innovatsioone mõista ja omaks võtta.
Fordi läbi viidud katsed näitasid, et sõitjad tundsid end uue Kugaga sõites hästi, sest kabiinisisene helitase oligi tõesti vaid neljandik sellest mida nende esivanemad tundsid j kogesid 1966. aastal Fordiga sõites.
Teadlased on muuseas välja arvutanud sellegi, et enamik inimesi kogeb helitugevuse kahekordistumist, kui seda vaid 10 dB võrra suurendatakse. Miks see nii on? Võimalik, et kõrvad on harjunud vaikusega, ja väiksemgi muutus murrab sisse kui häiriv müra…
Millist müra teevad eri ajastute käsikastiga Fordid?
Teadlased on võrrelnud eri ajastute Fordide mürataset, võttes aluseks käsikastiga auto, mis liigub kolmanda käiguga kiirusel 50 km/h. Tulemused on põnevad
Mudel ja maksimumdetsibellid kabiinis dB (A)
1966 Ford Anglia 89 (89,4)
1970 Ford Cortina 81 (80,9)
1977 Ford Granada 83 (82,5)
1982 Ford Cortina 79 (78,5)
2000 Ford Mondeo 77 (77,3)
2020 Ford Kuga PHEV 69 (69,3)
Kokkuvõtteks
Fordi sosistamisstrateegia (Whisper Strategy) on tervitatav: nüüd saab autos kallimale vaikselt ent kuuldavalt öelda, et ta on armas ja tore. Vaadata tähistaevast ja sosistada ilusaid sõnu.
Teisalt aga – kui pole üldse kuulda mootori häält, kas siis ei teki kummalist tunnet, et kas masin üldse töötabki? Mõne mureliku juhi võib selline olukord paanikasse ajada. Kui teda aga eelnevalt instrueerida, et sosistamisstrateegia on osa tema sõiduvahendist, siis ehk annab sedagi olukorda vältida.
Kaasaegne autotööstus toodab sõiduvahendeid, mis on loodussõbralikumad, arvestavad inimese turvalisuse, tervise ja mugavusega; sealjuures röövimata sõidurõõmu.
Nii juhtubki, et kui olete omale soetanud Ford Kuga pistikuhübriidi, avastate vaiksel sõidul enda ümber olevat maailma ja kuulete linnulaulu ning tuule sahinat puuokstes, mere kohisemisest rääkimata.
Allikad: IAEA, Ford Europe blogi
