16 riigis läbiviidud kaugtöö uuring andis üllatava tulemuse: kui inimesed töötaksid kasvõi mõne päeva nädalas kodust, väheneks CO2 heitmekogus aastas keskmiselt paarisaja tonni võrra. Kliima saaks päästetud ja inimesed oleksid õnnelikumad.
Autod saastavad, paisates õhku nanoosakesi ja kasvuhoonegaase. Ent autod saastavad vaid siis, kui inimesed nendega sõidavad.
Peamiselt sõidetakse tööle, kooli ja poodi. Kui aga tööle ei sõidetaks iga päev, lapsed viiks aeda ja kooli takso või muu ühistransport ning poekauba tooks kohale kuller, väheneks autode keskkonnamõju otsekohe.
Kaugtöö laiem levik aitaks vähendada CO2-heitmeid aastaks 2030 kogunisti 214 miljonit tonni aastas. Sellise tulemuseni jõuti ärikinnisvara rendiga tegeleva ettevõtte Regus poolt tellitud uuringus, mis viidi läbi 16 riigis.
10 MILJARDIT VEDELEB MAAS
Uuringus jõuti järeldusele, et tavapäraste tagumikutundide asemel paindliku töötamise propageerimine ja levik tooks aastaks 2030 maailmamajandusele lisaks tervenisti 10 000 miljardit dollarit.
Kaugtöö lisandudes säästaksid inimesed 3,53 miljardit tundi tööle ja koju sõitude arvelt, see tooks omakorda kaasa CO2 heitmete vähenemise olulistes kogustes.
Kõige suurem mõju õhusaaste vähendamisele oleks Ameerika Ühendriikides, kus sõidukeid kasutatakse töölesõiduks kõige enam ning ühistranspordivõrgustik on vähe välja arendatud.
Reguse Soome juht Klaus Koponen kommenteeris uuringut väljaandele Tekniikka ja talous järgmiselt:
“Kaugtöö on üks osa eesmärkidest kliimamuudatuse vähendamisel. ÜRO kliimaprogrammi kohaselt on maailmas vaja aastaks 2030 vähendada heitgaaside hulka 12–14 miljardit tonni. Sel juhul on võimalik saavutada olukord, kus globaalne soojenemine piirdub 2 kraadiga.”
KAUGTÖÖ LEVIK EESTIS
Kahjuks pärineb Eesti kõige värskem tööelu-uuring aastast 2015. Siis tegi kaugtööd umbes viiendik töötajatest, tänaseks on see arv tõenäoliselt kahekordistunud, aga kindlaid andmeid pole kuskilt võtta.
Eestis oli 2015. aastal kaugtööd teinud 20% töötajatest. Sama palju inimesi oli kaugtööga kokku puutunud ka 2009. aastal ehk kaugtöö kasutamine ei ole viimaste aastate jooksul selle uuringu põhjal Eesti töökohtadel üldiselt levinumaks muutunud.
Mõnevõrra on vähenenud aga kaugtöö tegemise hulk nende seas, kes on kaugtööd teinud. Suurim osa kaugtöö tegijatest töötab väljaspool tavapäraseid tööruume alla veerandi tööajast, enamiku või kogu tööaja jooksul tegi 2015. aastal kaugtööd 24% .
Allikas: Statistikaamet, Regus Soome. Uuringut sirvis Lena Murd
